Esileht » Uudised ja artiklid » Artiklid 2009-2011
Marku Lamp, Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja
Eesti riik on seadnud eesmärgiks luua erametsaomanikele tugisüsteem, mis toetab riigi poolt püstitatud eesmärkide saavutamist, on efektiivne ning vastab omanike vajadustele ja riigi huvidele. Riigi huvi on, et metsandus oleks jätkusuutlik. Metsa tuleks majandada sellisel viisil ja sellises ulatuses, mis tagab selle bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ning potentsiaali praegu ja võimaldab ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke ning sotsiaalseid funktsioone. Lisaks on riik leidnud, et Eesti metsandus peaks olema ka majanduslikult efektiivne. Väga vähesed erametsaomanikest soovivad täita kõik riigi poolt seatud eesmärke. Metsade majandamisest on huvitatud ainult teatud osa erametsaomanikest. Paljud leiavad, et oma mets on hea paik seente ja marjade korjamiseks või lihtsalt vaba aja veetmiseks. Lisaks pakub mets palju looduskaitselisi ning ka kultuurilisi väärtusi, mida järjest enamad erametsaomanikud väärtustavad. Seega on metsaomanike vajadused vägagi erinevad. Selleks, et riik suudaks täita seatud eesmärke, suunatakse erametsaomanike käitumist läbi erinevate toetusmehhanismide ja nõustamise. Et paremini erametsaomanikeni jõuda on oluline, et omanikud oleksid koondunud ühise katuseorganisatsiooni alla.
Eesti erametsaomanikud ja ühistegevus Looduses toimuvaid protsesse järgides on võimalik täheldada, et paljud putukate, loomade ja lindude tegevused on suunatud sihipärasele koostööle. Samalaadset käitumislaadi on võimalik leida ka inimeste tegevustes. Eestis ulatuvad ühistegevuse alged muistsesse iseseisvusaega ja kestavad kuni 20aastase vabadussõja kaotamiseni 1227. aastal. Sel ajal toimus ühistegevus peamiselt intuitiivselt, looduslikul algel põhineva koostööna. Koos maaviljeluse arenguga hakkas välja kujunema ka teadlikult korraldatud ühistegevus. Sõjalise ühistöö tulemusena loodi 1918. aastal iseseisev Eesti Vabariik, kus ühistegevusel nii kultuurilises kui majandusvaldkonnas oli oluline osa luues tugeva vundamendi Eesti rahvusriigi arengule. Kommunistlik re¾iim viis ühistegevuses läbi põhjaliku ideoloogilise puhastuse. Kuna talunike eraomandusele baseeruv ja isetegevuslikus korras arendatav ühistegevus ei olnud bol¹evistliku ideoloogiaga kooskõlas, alustasid võimud intensiivset tööd ühistegevuse likvideerimiseks ja talunike kolhoseerimiseks. Demokraatlikus riigis on ühistegevuse aluseks üldjuhul grupi inimeste või organisatsioonide ühine soov olla ühiskonnas sotsiaalselt aktiivne või saavutada paremat tulemust näiteks majandustegevuses. Järjest enam on ka Eestis ühise mõttemaailmaga inimesed hakanud koonduma, et leida täiendavaid võimalusi oma eesmärkide saavutamiseks läbi ühistegevuse. Eestis on erametsaomanikke ühendavaks katuseorganisatsiooniks Eesti Erametsaliit, kes koondab erinevate hinnangute kohaselt ca 5% erametsaomanikest. Tuleb tõdeda, et seni ei ole paljude erametsaomanikeni jõudnud teadmine ühistegevuse positiivsetest võimalustest.
Riigi areng ja ühistegevus Hetkel on metsaomanikud koondunud eelkõige eesmärgiga saada ühistu tegevuse kaudu rohkem teadmisi metsandusest ning kasutada ära võimalust saada riigilt toetusrahasid metsaühistu abiga. Täna tegutsevate metsaühistute tegevused on väga suures mahus toetatud avaliku sektori poolt ning enamus ühistute peamiseks tegevuseks ongi riiklike toetuste taotlemine. Väga suur osa metsaühistutest on registreeritud mittetulundusühistutena ning kasutamata on jäetud võimalus ühistegevuse kaudu tulu teenida. Mittetulunduslik ühistegevus sõltub väga suures mahus riigi majanduslikust seisust ning hetkepoliitikast ja ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik. Eriti hetkel valitseva majandussurutise tingimustes on otstarbekas vähendada ühistute tegevustega kaasnevaid püsikulusid ning suurendada ühistegevuse laiendamisega kaasnevaid tulusid. Riigil on rahalisi vahendeid piiratud koguses ning alati võib tulla otsus, et just erametsaomanikud on need, kes edaspidi toetuste najal ei peaks elama. Seetõttu tasub juba aegsasti mõelda sellele, kuidas ise majanduslikku koostööd laiendades garanteerida tegevuse jätkusuutlikkus. Eestis erametsanduses on palju kasutamata võimalusi arendada majanduslikku koostööd. Selleks, et tutvustada majandusliku ühistegevuse laiendamise võimalusi avaldas SA Erametsakeskus oma kodulehel hiljaaegu Ernst & Youngi poolt koostatud analüüsi tulemused (http://www.eramets.ee/kirjandus/download.php?file=baa0d1d19c2f1cf09921c7479021689a). Analüüs toob muuhulgas välja, et majandusliku ühistegevuse kaudu on võimalik -
Riigi tegevused ühistegevuse suurendamiseks Riik toetab pilootprojekti, millega SA Erametsakeskus aitab metsaomanikul metsa majandada ja puidu müüki korraldada. Kaheksas Eesti piirkonnas on pilootprojekti raames palgatud konsulendid, kelle ülesanne on kohaliku ühistuga koostöös pakkuda piirkonna metsaomanikele lahendusi metsa majandamisega seotud küsimustes. Konsulendi ülesanne on metsaomanikke müügiprotsessis nõustada, leida kõige tulutoovam ja kõige usaldusväärsem lahendus puidu müügiks. Erametsaomanikul soovitaksin tutvuda pakutava teenusega lähemalt oma piirkonnas tegutseva metsaühistu juures. Selleks, et muuta erametsaomanike tugisüsteem tugevamaks ning iseseisvamaks on Keskkonnaministeerium osaliselt muutnud ka erametsaomanikele antavate toetuste hindamise põhimõtteid. Toetustaotluste läbivaatamisel lähtutakse hindamiskriteeriumitest, mida rakendatakse metsa uuendamise, pärandkultuuri säilitamise, erametsaomanike metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise, metsaühistu toetuse ja metsaühistu baasraha toetuse korral. Seda juhul kui ilmneb, et nimetatud toetusliikide osas on kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületanud toetuse liigi rahastamise eelarvet. Taotluste paremusjärjestuse moodustamisel loetakse paremaks kõrgema koondhinde saanud taotlus. Võrdsete näitajatega taotluste puhul eelistatakse taotlust, mille on esitanud metsaühistu või milles taotletav toetuse summa on väiksem. Toetatakse eelkõige töid, mis juhul, kui neid teevad rohkem kui üks metsaomanik korraga, annavad võimaluse kulusid kokku hoida või tööd efektiivsemalt teha. Selliste hindamiskriteeriumitega soovib riik aidata kaasa metsaomanike ühistegevuse arendamisele. Kokkuvõtteks soovitan kõigil erametsaomanikel mõelda oma eesmärkidele metsaomanikena. Metsaühistuga liitumine aitab teil leida inimesi, kes jagavad teiega samu väärtusi. Ühine koostöö teiste erametsaomanikega annab võimaluse paremini tunda oma metsa väärtusi ning kasutades majandusliku koostöö vormi saada ka paremat tulu oma metsa majandamisest. (Artikkel kirjutatud Maalehe vahelehele Sinu Mets, ilmus 19.02.2009.) |
