Esileht » Uudised ja artiklid » Artiklid 2009-2011
Jaanus Tamkivi, keskkonnaminister Kaks nädalat tagasi ilmus siinsamas lehes kirjatükk sellest, et Keskkonnaministeerium on punkti panemas ühele oma suurtest ettevõtmistest – Keskkonnaameti moodustamisele. Nüüd on ameti käivitumiseni jäänud vaid loetud päevad, õigem oleks isegi öelda, et tunnid, sest aeg tundub aina kiiremini tõttavat.
Vundament on valmis Nüüdseks oleme loonud kõik põhieeldused selleks, et Keskkonnaamet saaks 2. veebruaril (ameti esimene ametlik tööpäev) alustada. Meil on olemas vajalik seadusandlik baas koos Presidendi, Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse heakskiiduga, meil on ameti põhimäärus ja struktuur. Aga mis kõige peamisem – meil on töötajad, meie tublid keskkonnaametnikud. Endise ehitusinsenerina julgen küll kasutada sellist võrdlust, et oleme ametile ladunud kindla vundamendi. Pole kahtlustki, et ühistööna ehitame selle peale kandvad seinad ja veekindla katuse ning maja õhkkond kujuneb töökaks, avatuks ja koosmeelseks.
Keskkonnaametis hakkab tööle 416 inimest, kes valdavalt paiknevad just maakondlikes kontorites. Ka need, kes kuuluvad n-ö peamaja hingekirja ehk ameti osakondade koosseisu, jäävad suures osas oma endistesse kabinettidesse, sest tänapäevaste sidevahendite puhul ei ole laua ja arvuti asukoht töö seisukohast ainumäärav. Küll aga on oluline see, et keskkonna ja looduse heaks töötav ametnik ei kaotaks sidet loodusega, sest loodust tuleb tal ju otsuseid langetades läbinisti tunda ning arvestada. Ametnikule on tähtis ka koostöö kohalike elanikega, sest nemad on tema parimad abilised, tema “silmad” ja “kõrvad”. Seda muidugi juhul, kui ametnikud ja elanikud on jõudnud ühisele arusaamisele, et loodus on meie kõigi ühine hool, mure ja mõistagi ka rõõm.
Enamasti on maakohtades selline koostöö ning mõistmine saavutatud. Aga tuleb ette erandeid, sest keskkonnakasutus ja keskkonnakaitse kipuvad mõningatel juhtudel teineteist lausa välistama. Näiteks tahab arendaja panna puhkekompleksi püsti võimalikult looduskaunisse ja rannaäärsesse kohta, kuid looduskaitsega ei pruugi see soov kokku sobida. Nii et söed on keskkonnakontorite katuse all kogu aeg hõõgvel, mõlema poole tarkusest ja tahtest sõltub, et neist leek ei lahvataks.
Mis saab Saaremaa keskkonnakaitsest Keskkonnaametil on üle Eesti kuus regiooni, senine Saaremaa keskkonnateenistus hakkab pärast ümberkorraldusi kuuluma Hiiu-Lääne-Saare regiooni koosseisu. Regioonis on 49 ametikohta, kuid osa töötajatest said pakkumise hakata tööle peamaja osakondade koosseisus.
Ümberkorraldusi kavandades seadsime peamiseks eesmärgiks selguse loomise meie ministeeriumi valitsemisalas. Ehk selle, et inimesed saaksid keskkonnalube, kooskõlastusi ja muid keskkonnateenuseid taotleda ühest kohast. Seejuures ei tohi me aga elanikest kaugeneda, muuta suhtlemist aeganõudvamaks ja kallimaks, mida pikemate vahemaade läbimine kaasa tooks. Sellepärast jäävad avatuks kõik senised keskkonnateenistuste ruumid ja ka Riikliku Looduskaitsekeskuse regioonide kontorid, kust leiate juba tuttavaid ametnikke. Näiteks aitab nüüd nii saarlaste, hiidlaste kui ka läänlaste keskkonnaküsimusi lahendada Raivo Kallas, kes jätkab kogu regiooni keskkonnakasutuse juhtivspetsialistina. Looduskaitse juhtivspetsialistina asub tööle senine looduskaitsekeskuse Hiiu-Lääne regiooni kaitse planeerimise spetsialist Marju Erit. Nende ülesanne ongi hoida süsi kontrolli all ehk tagada, et nn pruun ja roheline pool ehk kogu regiooni keskkonnakasutus ja –kaitse oleks tasakaalus.
Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhatajana asub tööle Kaja Lotman, kes on looduskaitsjate seas tuntud ja tunnustatud. Enne Keskkonnaametisse tulekut oli ta Riikliku Looduskaitsekeskuse Hiiu-Lääne regiooni direktor, veel varem Matsalu Looduskaitseala administratsiooni asedirektor. Regioon, mida Kaja Lotman juhtima hakkab, on teistest üsnagi erinev kaitsealade rohkuse ja kaitsealuste loomade ning taimede liigirikkuse poolest. Tööstust on siin küll teistest piirkondadest vähem, see-eest tõmbavad rannikualad ja kaunis loodus ligi turiste ning suvitajaid. Käib vilgas puhkemajanduse arendamine, mis annab kohalikele tööd ja teenistust. Kuid seejuures ei tohi unustada loodust, mis peab kestma meist kauem. Loodust hoides vastutame me oma laste, lastelaste, lastelaste ja veel kaugemate põlvede ees.
Jõudu sulle ja su töötajatele, Keskkonnaamet! (Artikkel ilmus 30. jaanuari Meie Maas.) |
