Esileht » Uudised ja artiklid

1. veebruarist töötab Keskkonnaamet

Alates 1. veebruarist 2009 töötab Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas Keskkonnaamet, mis on loodud Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse baasil. Keskkonnaameti peadirektor on Andres Onemar.

Vt Keskkonnaamet.

Vt Keskkonnaminister nimetas Andres Onemari Keskkonnaameti peadirektoriks.

30. detsembril 2008 kirjutas Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves alla otsusele kuulutada välja Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse Keskkonnaametiks ühendamisega seonduv Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus.

Ümberkorralduste eesmärk

Ümberkorralduste eesmärk on muuta riigiga keskkonna teemal suhtlemine oluliselt arusaadavamaks ja tõhusamaks. Praegune Keskkonnaministeeriumi valitsemisala ülesehitus on keerukas, kulukas ja isegi arusaamatu. „Ministeeriumi esindab igas maakonnas mitu asutust ja inimestel pole lihtne leida just seda õiget kohta, kuhu oma küsimustega pöörduda,“ ütles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi.

Lisaks keskkonnavaldkonna killustatusele on praeguse keskkonnahalduse probleemideks keskkonnaseadusandluse ebaühtlane kohaldamine (erisused tulenevad asutusest, üksusest, teenistujast) ja piirkonniti esinev teenistujate erinev tööjaotus ja -koormus. Keskkonnaküsimuste lahendamisel on elanikud kokku puutunud sellegagi, et erinevad asutused dubleerivad üksteise tööd.

Keskkonnaministeeriumi tehtavad ümberkorraldused loovad eelduse selleks, et tõhustub riigi strateegiliste ülesannete täideviimine keskkonnavaldkonnas; paraneb ministeeriumi valitsemisalas kompetentsus ja tulemuslikkus; ühtlustub avalike teenuste tase ning väheneb nende osutamisega seotud halduskoormus; selgelt määratletakse asutuste ja teenistujate ülesanded, pädevus ja vastutus; kaob dubleerimine ja vähenevad tegevuskulud.

Ümberkorraldustega ei muutu  riigi keskkonnapoliitilised strateegilised eesmärgid, mis on määratletud koostöös paljude ekspertidega ning heaks kiidetud Riigikogus. Ka pärast ümberkorraldusi on Keskkonnaministeeriumi ja haldusala asutuste tegevuse aluseks keskkonnavaldkonna pikaajalises strateegilises dokumendis “Keskkonnastrateegia aastani 2030” sätestatud eesmärgid, meetmed ja mõõdikud.

Keskkonnaameti ülesanded ja ülesehitus

Keskkonnaamet on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis teostab täidesaatvat riigivõimu ja riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Ameti tegevusvaldkond on riigi keskkonna- ja looduskaitse ning -kasutamise ja kiirgusohutuse poliitika ja programmide ning tegevuskavade elluviimine.

Vt Keskkonnaameti põhimäärus ja Keskkonnaameti struktuur ja koosseis

Näiteks kuulub ameti ülesannete hulka:

• keskkonnalubade, loodusvarade kasutamise lubade, kiirgustegevuslubade ning litsentside andmine;
• planeeringutele ja projektidele seisukohtade andmine;
• veemajanduskavade koostamisel ja keskkonnamõjude hindamisel osalemine;
• keskkonnale tekitatava kahju vältimise ja heastamise korraldamine;
• kaitstavate loodusobjektide valitsemine;
• võõrliikidega seotud tegevuskavade koostamise ja rakendamise korraldamine;
• loodusobjektide teadus- ja uurimistööde ning seire korraldamine;
• kalavarude kaitse ja taastamise korraldamine;
• metsateatiste läbivaatamine ning metsakaitselise ekspertiisi korraldamine;
• vääriselupaikade väljavalimise, hindamise ja seire korraldamine;
• metsa majandamise kohta hinnangu andmine ning metsa uuendamise korraldamine;
• jahipidamisõigust tõendavate dokumentide väljastamine ja jahipiirkonna kasutuse kontrollimine;
• õhu, pinnase, vee ja toiduainete radioaktiivsuse seire korraldamine;
• elanike kiirgustegevusest põhjustatud dooside hindamise korraldamine jne.

Keskkonnaametit juhib peadirektor, kelle keskkonnaminister nimetab ametisse kantsleri ettepanekul. 30. detsembril 2008 kuulutas riigisekretär välja avaliku konkursi Keskkonnaameti peadirektori ametikohale. Vt Avalik konkurss: Keskkonnaameti peadirektor. Peadirektor peaks selguma jaanuarikuu lõpuks.

Ameti struktuuriüksused on osakonnad ja regioonid

Pildil klõpsates saad selle suuremaks.

Ameti osakonnad on:

• keskkonnakasutuse osakond;
• looduskaitse osakond;
• metsaosakond;
• kiirgusosakond;
• rahandusosakond;
• haldusosakond;
• personaliosakond;
• õigusosakond;
• keskkonnahariduse osakond.

Ameti regioonid on:

• Harju-Järva-Rapla regioon tegevuspiirkonnaga Harju, Järva ja Rapla maakonnas (regiooni juhib Allan Piik);
• Jõgeva-Tartu regioon tegevuspiirkonnaga Jõgeva ja Tartu maakonnas (regiooni juhib Rainis Uiga);
• Hiiu-Lääne-Saare regioon tegevuspiirkonnaga Hiiu, Lääne ja Saare maakonnas (regiooni juhib Kaja Lotman);
• Pärnu-Viljandi regioon tegevuspiirkonnaga Pärnu ja Viljandi maakonnas (regiooni juhib Kaido Kansi);
• Põlva-Valga-Võru regioon tegevuspiirkonnaga Põlva, Valga ja Võru maakonnas (regiooni juhib Ena Poltimäe);
• Viru regioon tegevuspiirkonnaga Ida-Viru ja Lääne-Viru maakonnas (regiooni juhi ülesannetes on Tiiu Sizova, keskkonnakasutuse juhtivspetsialist).

Pildil klõpsates saad selle suuremaks.

Pildil klõpsates saad selle suuremaks.

Kes asuvad tööle Keskkonnaametisse?

Looduskaitse on ammugi muutunud passiivsest keeldude-käskude süsteemist selliseks elukorralduseks, kus head, usaldusel põhinevad suhted kohalike elanikega on üliolulised. „Meie looduskaitse tugevuse alus on meie inimesed oma teadmistega,” ütles Jaanus Tamkivi. „Seega ei või me muudatuste läbiviimisel hetkekski unustada seda, et riik ei tohi kaotada spetsialistide kogemusi ja nende tööga välja teenitud kogukonna usaldust.”

Keskkonnaameti koosseisus jätkavadki teenistust nii keskkonnateenistuste kui ka Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse need ametnikud, kelle ametikoht, teenistusülesanded ja ametinimetus asutuste ühendamisel ei muutu. Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse nendele töötajatele, kelle töökohtade asemele luuakse Keskkonnaametis sarnaste teenistusülesannetega ametikohad, tehakse ettepanek asuda senise töökoha asemele loodavale avaliku teenistuse ametikohale.

Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse töötajatele teeb ettepaneku Keskkonnaametisse teenistusse või tööle asumiseks keskkonnaminister või tema volitusel ministeeriumi kantsler. Keskkonnaametis hakkab töötama 416 inimest.

Artikli koostas Agnes Jürgens,
Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik