Vahepeal ehk 2005. aastal kinnitas Valitsus strateegiliste arengukavade koostamise ja täiendamise uue korra, millele Looduskaitse arengukava ei vastanud. Selgunud on seegi, et arengukava eelnõu ei kata kõiki rahvusvahelisest looduskaitsekonventsioonidest ja lepetest tulenevaid valdkondi – need valdkonnad on vaja arengukavale lisada. Seega ei ole praegu võimalik vana eelnõu ilma sisuliste muudatusteta heaks kiita ja Valitsus algataski Looduskaitse arengukava aastani 2020 koostamise ning määras koostamise eest vastutavaks Keskkonnaministeeriumi. Arengukava aluseks võetakse varem valminud eelnõu.
Vt
“Seni tehtud tööle sisulisi etteheiteid ei ole,” ütles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. “Küll on aga puudusi vormistuse ja puuduvate osade poolest. Näiteks ei vasta töö arengukavade määruse nõuetele.” Sisuliste puudustena tõi Tamkivi esile seda, et mitmed valdkonnad arengukavas üldse puuduvad või on neid ebapiisavalt käsitletud. Neid on kavas täiendada. “Valusamad valdkonnad, mis on praegusest LAK-i eelnõust väljas, on geneetilised ressursid, bioloogiline ohutus, teadus ja uuringud, uute liikide, sealhulgas haiguste, parasiitide sissetung ja püsimajäämine, võõrliikidega seonduv, maastike kaitse väljaspool kaitsealasid, seal hulgas mullakaitse jne,” loetles Tamkivi.
Vt
Koostatav Looduskaitse arengukava võiks olla terviklik dokument ja hõlmata kõiki bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist ning ka teistest looduskaitse konventsioonidest tulenevaid kohustusi, et eraldi bioloogilise mitmekesisuse tegevuskava ja strateegiat poleks sellisel juhul vaja.
Ajakava järgi saab LAK-i eelnõu valmis 2009. detsembris.
Vt Vt ka Eesti looduskaitse arengukava aastani 2020 Artikli koostas Agnes Jürgens, |