Esileht » Uudised ja artiklid » Artiklid 2009-2011
Jaanus Tamkivi, keskkonnaminister 2008. aasta lõpp ja selle aasta algus panevad punkti Keskkonnaministeeriumi ühele suurele ettevõtmisele ehk Keskkonnaameti loomisele, mille on heaks kiitnud Valitsus, Riigikogu ja Vabariigi President. Keskkonnaamet moodustub kohalike keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse ühendamisel. Praegu käib uue ameti peadirektori leidmiseks avalik konkurss, samal ajal otsime sisekonkursiga oma ridadest juhte kuue regiooni etteotsa.
Milleks muutused? Ajakirjanduses on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas toimuvaid ümberkorraldusi nimetatud looduskaitsereformiks ja superameti loomiseks. Need on eksitavad väited, sest looduse ja keskkonna kaitsmine jätkub ikka samadel alustel (samade seaduste järgi) mis ennegi. Ka ei ole tegu superametiga. Vastupidi – keskkonnaametnike arv väheneb, sest praeguse 500 asemel hakkab elanikke teenindama alla 400 inimese, ja nemadki jagunevad üle kogu riigi. Samas jah, ülesandeid ja vastust saab uues ametis töötavatel spetsialistidel (super)palju olema.
Muudatuste peamine eesmärk on muuta looduskaitse- ja keskkonnakorraldus senisest lihtsamaks ning ökonoomsemaks. Praegu lahendavad keskkonnaküsimusi igas maakonnas Riiklik Looduskaitsekeskus, keskkonnateenistus ja Keskkonnainspektsioon. Aga kes, kus ja mida ikkagi teeb? Mis juhtub, kui näiteks keegi vajab kaitsealal mingi töö tegemiseks arvamusi-lube-kooskõlastusi? Ei ole välistatud, et ta jääb hätta, sest tal on allkirju vaja nii keskkonnateenistusest kui ka looduskaitsekeskusest. Vahel isegi ministeeriumi looduskaitseosakonnast. Seejuures võib üks ametnik anda asjadele sellise omapoolse tõlgenduse, mis on risti vastupidine teise ametniku tõlgendusele. Võib juhtuda sedagi, et ühte küsimust lahendatakse maakonniti vägagi erinevalt. Segadust kui palju…
Amet alustab 1. veebruarist Sellise segaduse peaks lõpetama tööd alustav Keskkonnaamet, kust saab taotleda kõiki keskkonnaga seonduvaid lube ja litsentse, arvamusi ja hinnanguid. Amet alustab 1. veebruarist ehk sellest päevast alates ei ole enam keskkonnateenistusi, Riiklikku Looduskaitsekeskust ja selle regioone. Nende asemel on Keskkonnaamet, mille koosseisu kuulub kuus regiooni: Harju-Järva-Rapla, Viru, Jõgeva-Tartu, Hiiu-Lääne-Saare, Pärnu-Viljandi ja Põlva-Valga-Võru regioon.
Elanike jaoks on kõige tähtsam see, et Keskkonnaametist ehk ühest kohast saab taotleda keskkonnalube, loodusvarade kasutamise lube, kiirgustegevuslube ning litsentse ning seisukohta planeeringutele ja projektidele. Kuid Keskkonnaamet korraldab ka keskkonna- ja looduskasutuse andmete kogumist, aruandlust ja nende edastamist; osaleb maad ja metsa, õhku ja vett puudutavate õigusaktide koostamisel ja rakendamisel; korraldab keskkonnakahju vältimist ja heastamist; valitseb kaitstavaid loodusobjekte; korraldab keskkonnahariduse ja -teavitamise alast tegevust jne.
Eks iga muudatus vajab harjumist ja kannatlikku meelt, sest kõik ei pruugi kohe alguses sujuda nii nagu peaks. Kuid ajapikku asetuvad kõik asjad oma kohale. Praegu on kindel see, et avatuks jäävad kõik seni keskkonnaküsimusi lahendanud maakondlikud kontorid (nii keskkonnateenistuste kui ka looduskaitsekeskuse regioonide omad). Nii et aadressid ja telefoninumbrid jäävad valdavalt samaks, suures osas jäävad samaks ka ametnikud. Et kõigil spetsialistidel oleks samaväärne ja normaalne koormus, suureneb nende tööpiirkond senise maakonna asemel üle-regiooniliseks. Kasvab ka vastutus, sest just Keskkonnaametis töötavad ametnikud hakkavad andma looduskaitsele sisu ja juhivad selleks vajalike tööde tegemist.
Iga algus on raske. Püüa kuidas püüad, ikka võib ette tulla viperusi ja arusaamatusi. Palume juhtuda võivate segaduste pärast juba ette vabandust ja loodame mõistvat suhtumist. Küll need asjad sujuma hakkavad, Keskkonnaamet käivitub ja oodatud tulemused ei jää tulemata. (Artikkel ilmus 9.01.2009 ajalehes Meie Maa.) |
