EU bänner



kliimalogo

Esileht » Valdkonnad » Looduskaitse » Rahvusvaheline looduskaitse » Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon

Bioloogiline mitmekesisus

Prindi




RIO DE JANEIRO (1992) BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE KONVENTSIOON


Eesti kirjutas Bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile alla Ülemaailmsel Keskkonna- ja Arengukonverentsil Rio de Janieros 12 juunil 1992. aastal. Riigikogu ratifitseeris konventsiooni 11. mail 1994. a. ja kinnitati see presidendi poolt 26. mail 1994.
Konventsiooni iga osalismaa üheks esmaseks kohustuseks sai käivitada bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästliku kasutuse riiklik planeerimine. Kuna bioloogiliste ressurssidega puutuvad keskkonnasektori kõrval kokku veel väga paljud ametkonnad ja huvigrupid, siis on vältimatu nende kõigi osalus bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästliku kasutamise protsessis.

Mitmekesisus ehk diversiteet on mingite objektide (liikide või ka elupaigatüüpide) rohkus. Liigiline mitmekesisus on liikide rohkus koosluses, maastiku oma on maastikumustri keerukus.

Konventsiooni mõistes on looduse mitmekesisus kogu looduse mitmekesisus, alates geenitasemest ja lõpetades ökosüsteemi tasemega, hõlmates liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust.

Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon puudutab bioloogilise mitmekesisuse säilitamist nii vabas looduses kui ka kodustatult või kultiveeritult, nii kaitsmise kui ka säästliku kasutamise abil, samuti kõiki tegevusi ja protsesse ühiskonnas, mis kasvõi kaudselt mõjutavad bioloogilist mitmekesisust. Lisaks hõlmab konventsioon rahvusvahelisi kohustusi, mis puudutavad kulude ja tulude ausat ja võrdset jaotust osaliste vahel.


Konventsioonil on kolm üldist eesmärki: bioloogilise mitmekesisuse kaitse, selle komponentide säästev kasutamine ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine.

- Bioloogilise mitmekesisuse hävimine on ilmne ja hävimiskiirus on suurenenud
- Bioloogilise mitmekesisuse languse põhjused pole mitte niivõrd bioloogilised, kui sotsiaalsed ja majanduslikud.
- Bioloogilise mitmekesisuse madal väärtus. Meie tavapraktika ei väärtusta looduse mitmekesisust määral, mis oleks piisav tema säilitamiseks


Konventsiooni ajaloost
ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP) kutsus 1988 a kokku ekspertgrupi, et uurida vajadust bioloogilist mitmekesisust käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe järele.
1989 aastal moodustati töögrupp konventsiooni väljatöötamiseks, mis pidi muuhulgas arvestama järgmisi põhimõtteid:
- vajadust jagada bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästliku kasutamisega seonduvad kulud ja tulud nii arenenud kui ka arenguriikide vahel ja
- vajadust luua meetmeid , soodustamaks kohalike inimeste arenduslikku tegevust.

1991. a muutus töögrupp valitsustevahelise läbirääkimise komiteeks ja samal aastal kiideti konventsiooni tekst ka heaks.
Allakirjutamiseks avati konventsioon 1992, samal aastal kirjutas ka Eesti alla.
Osapooled kohtuvad regulaarselt (COP- Conference of the Parties). Praeguseks on olnud 8 konverentsi, üheksas toimub mais 2008 Bonnis, Saksamaal.


Liikmed
Konventsiooni on ratifitseerinud 2006. aastaks 190 riiki.


Mis on Eestis seni sel alal tehtud
Aastal 1999 anti välja Bioloogilise mitmekesisuse kaitse strateegia ja arengukava. Sellele eelnes suur eeltöö, oma sadakond inimest tegeles olukorra analüüsiga ja need tulemused pandi kirja bioloogilise mitmekesisuse ülevaatena. Sellel ülevaatel põhinebki strateegia. Seal on ära toodud aastani 2005 soovitav tegevuskava valdkondade kaupa. 

Konventsiooni temaatilised kontaktisikud on:

- Konventsiooni üldine kontaktisik: Lilika Käis, Keskkonnaministeeriumi (KKM) looduskaitse osakond, 6262 875,

- Konventsiooni teabevõrgustiku kontaktisik: Lauri Klein, KKM Info- ja Tehnokeskus,

- Teadus-tehnilise üksuse SBSTTA kontaktisik: Liina Eek, KKM looduskaitse osakond,
- Konventsiooni kaitsealade tööprogrammi kontaktisik: Leelo Kukk, Keskkonnaamet,

- Juurdepääs geneetilistele ressurssidele ja nendest tuleneva tulu õiglane jaotus: Prof. Ain Heinaru, Tartu Ülikool,
- Taksonoomia: Ülle Reier, Tartu Ülikool,

- Globaalne taimekaitse strateegia (GSPC): Tiiu Kull, Eesti Maaülikool,
- Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll: Tuuli Levandi, KKM looduskaitse osakond,

- Metsandus: Mart Külvik, Eesti Maaülikool,


Lisainfo:

Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni IV riiklik aruanne faili ikoon IV_aruanne_est.pdf, faili ikoon IV_aruanne_eng.pdf

Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni III riiklik aruanne faili ikoon EST.pdf, faili ikoon ENG.pdf

Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni II riiklik aruanne faili ikoon ENG.pdf, faili ikoon ESt.pdf.
faili ikoon Bioloogilise mitmekesisuse kaitse strateegia ja tegevuskava.pdf
faili ikoon Estonian National Biodiversity Strategy and Action Plan.pdf
www.biodiv.org
Biodiv (Eesti strateegia)

Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni kodulehekülg

Rio konventsioonide täitmise ülevaade ja nende ühise täitmise kava väljatöötamise projekt (KEKO, NCSA Estonia)
Bioloogilise Mitmekesisuse Teabevõrgustik

faili ikoon 2010 eesmärk (est)

faili ikoon 2010 eesmärk (eng)

faili ikoon 2010 eesmärk (rus)