Esileht » Uudised ja artiklid » Artiklid 2006-2008
Jaanus Tamkivi, keskkonnaminister Eesti on metsariik. Üle poole meie territooriumist on kaetud metsaga. Metsandus on meie olulisemaid majandusvaldkondi, metsandusega oleme kõik suuremal või väiksemal moel seotud. Eesti metsandus püsib riigi ja rahva jaoks jätkuvalt tähtsal kohal. Kuid vähe sellest, Eesti mets on järjest olulisemaks tõusmas ka Euroopas ja isegi kogu maailmas. Sest aitavad ju metsad võidelda kliimamuutustega, on elupaigaks suurele hulgale looma- ja linnuliikidele. Mets on oluline tööandja ning metsadest saadav puit kui taastuv loodusvara on oluliseks ehitusmaterjaliks. Mets hoiab külmadel talveõhtutel meie majapidamised soojana ning mis seal salata – elav tuli ja ahjus praksuvad halud loovad hubasust ning aitavad pingetest priiks saada. Veidi üle kuu tagasi tähistasime Eesti metsanduse 90. aastapäeva. Ja kuigi Eesti metsandus erineb aastatetagusest, järgime me ometi paljuski samu sihte, mis juba iseseisvumise algusaastatel meie metsandusse arengusse sisse raiuti. See tähendab, et meile on olulised meist mitu inimpõlve varem selgeks räägitud põhimõtted. Kuid meil on vaja teha veel ka mitmeid olulisi samme ja otsuseid selleks, et kohanduda demokraatliku ühiskonnakorralduse ning turumajanduse tingimustega.
Üheks sammuks metsanduses on metsaseaduse muudatused Uuest aastast peaksid jõustuma metsaseaduse muudatused, mis tulenevad eelkõige 2002. aastal Riigikogus heaks kiidetud “Metsanduse arengukavas” seatud eesmärkidest. Hulk muudatustest on ajendatud ka praeguse seaduse rakendamisel ilmnenud probleemidest. Praegu kehtiv metsaseadus on kohati bürokraatlik ja takistab erametsade kasvatamist ja hooldamist. Erametsaomanikel on põhjust rõõmu tunda selle üle, et metsaseaduse muudatused annavad neile vabamad käed otsustamaks, kuidas oma metsa majandada. Ka väheneb bürokraatia. Samas jäävad kehtima kõik jätkusuutlikku metsandust tagavad põhimõtted. Metsaseaduse muutmist ei kavandatud Keskkonnaministeeriumi kabinetivaikuses, vaid sellesse olid kaasatud metsanduse huvigrupid, kellelt mullu sügisel laekus hulgaliselt ettepanekuid. Seadusemuudatused on kooskõlastatud ka teiste ministeeriumitega ning läbi arutatud metsandusnõukogus. Eraldi täpsustati seadust pärast läbirääkimisi Eesti Keskkonnaühenduste Kojaga (EKO), kes muudatused samuti heaks kiitis.
Erametsakeskus võtab riigilt üle metsaomanike nõustamise Keskkonnaministeeriumi asutatud sihtasutus Erametsakeskus võtab järgmisel aastal riigilt täies mahus üle erametsaomanike nõustamise. Erametsakeskus käivitas metsandusliku nõuandesüsteemi juba 2000. aastal, kui atesteeriti esimesed metsakonsulendid. Praegu nõustab metsaomanikke 37 konsulenti, kes annavad nõu nii metsanduses kui ka kogu maaelu arengu küsimustes. Konsulentide arv ja nõustamiste maht suureneb, järgmisest aastast on kogu Eesti kaetud konsulentide võrgustikuga. Erametsakeskus on seadnud eesmärgi kujuneda kompetentsikeskuseks, mis valdab erametsaomanikule vajalikku oskusteavet, korraldab toetuste jagamist, erametsanduse tugisüsteemi toimimist ning metsanduse huvigruppide koostööd. Kokkuvõttes tähendab see kõik paremat teadlikkust metsade majandamisest ja loodushoiust. Ja metsaomanikel on lihtsam, sest nad saavad ühest kohast korraga väga palju kasulikku.
Rohkem tuleb rõhuda metsade jätkusuutlikkusele Praegu on Eesti metsasektoris seis selline, et ei jätku kohalikku toorainet. Selle peamiseks põhjuseks on metsaomanike vähene huvi oma metsade majandamise vastu. Metsauuendamise olukord on viimastel aastatel küll paranenud (suurenenud on tööde mahud, saadaval on piisavalt istutusmaterjali ning tegevust toetatakse rahaliselt), kuid metsakasvatuse muid töid tehakse siiani ebapiisavalt. Metsa tuleviku määrab aga eelkõige noore metsa õigeaegne majandamine. Metsanduse huvigrupid on negatiivsete ilmingutena märkinud ka erametsaomanike ebaõiglast maksukoormust, raskeveokite täismassi piiranguid puidu veol ja jätkuvalt riigi omandis olevate metsamaade mittekasutamist. Otsime ka nendele küsimustele lahendusi – ja seda ikka koostöös huvigruppide ning teiste ametiasutustega. (Artikkel kirjutatud ajalehe Meie Maa tellimusel, ilmus 11.12.2008. ) |
