Esileht » Uudised ja artiklid » Artiklid 2006-2008
Agnes Jürgens, Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Keskkonnaministeeriumi tellimusel valminud Säästva Eesti Instituudi uuringust selgus, et Eestis müüakse enim Põhjamaade Luige, Euroopa Liidu Lillekese ja Saksamaa Sinise Ingli ökomärgist kandvaid tooteid. Luige, Lillekese ja Ingli puhul on tegu Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) standardi I tüübi märgistega, mida toodetele ja teenustele annavad erapooletud institutsioonid. (Eestis on EL-i lillemärgise väljastamine Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse pädevuses.) “ISO I tüübi märgised kuuluvad usaldusväärseimate keskkonnamärgiste hulka, mille saavad vaid sellised tooted või teenused, mis on teistest omalaadsetest keskkonna- ja tervisesõbralikumad,” ütles Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse büroo peaspetsialist Irma Pakkonen.
Eestis enim luigemärgist Uuring käsitleski peamiselt ISO I tüüpi märgiseid, kuid jälgiti veel selliseid tunnustatumaid keskkonnamärgiseid, nagu Öko-tex (tekstiiltoodetel), FSC (puittoodetel), Energy Star (elektriseadmetel), Hea Keskkonnavalik jms. Ei vaadeldud mahemärgiseid ja ISO II tüüpi (isedeklareeritavaid) märgiseid. Uuringu läbiviijad suhtlesid ca 60 ettevõttega (jae- ja hulgimüüjad, maaletoojad, tootjad jne). Tooterühmadest vaadeldi paber-, puit- ja tekstiiltooteid, puhastusvahendeid, värve, seadmeid jms. Selgus, et Eestis müüdavatel toodetel olevatest ökomärgistest esineb kõige enam Põhjamaade luigemärgist (leiti 150 toodet). Järgnesid EÜ Lilleke (45 toodet) ning Saksamaa Sinine Ingel (17 toodet). Ökomärgisega toodetest on meil esikohal pabertooted ja puhastusvahendid. Keskkonnaministeeriumi hinnangul võiks keskkonnasõbralike toodete valik Eesti turul märksa suurem olla. Ka tarbijatel soovitab ministeerium kaupa valides eelistada – kui see on vähegi võimalik – ökomärgisega tooteid. Nii anname oma panuse loodushoidu ehk aitame säästa keskkonnarikkusi. On ju tooted-teenused meie keskkonna ja sealtkaudu ka tervise üheks olulisemaks mõjutajaks.
Mis maksab ökotoode? Keskkonnahoidlike toodete ostmisel saab määravaks ka hind. Küsitluste põhjal on ligi pool tarbijatest nõus ostma keskkonnasõbralikku toodet, kui see on kuni 10% märgiseta tootest kallim. 10% tarbijatest on valmis seda tegema juhul, kui toode on 20% kallim. Üldjuhul ongi ökomärgisega tooted kallimad, kuid mitte alati. Kõrgema hinna põhjuseks on see, et märgise kasutamisõiguse saamiseks peab tootja maksma riigilõivu ning aastamaksu. Tihti tuleb tellida laborianalüüse (nt värvid, puhastusained) ja enamuse tooterühmade puhul on vaja kasutuskõlblikkuse testi. Veel mõjutavad hinda keskkonnahoidlikumad koostisained ja materjalid, mis võivad olla kallimad. Mõistagi sõltub hind ökomärgisega toote müügist – mida rohkem seda ostetakse, seda väiksemad on tootmiskulud. Mõni märgisega pehmepabertoode ongi tänu müügiedule odavam kui märgiseta. Tasuvuse seisukohast on oluline seegi, et ökomärgisega toode võib olla märksa vastupidavam või kontsentreeritum (nt puhastusvahendid), mis kompenseerib kõrgema hinna.
Kust ökotooteid saab? Ökomärgisega tooted on müügil marketites, tööstus- ja ehituskaupade, kontoritarvete, büroo- ja arvutitehnika kauplustes, kuid neid saab osta ka otse maaletoojatelt, kes tegelevad hulgi- ja jaemüügiga. Paraku on juhuseid, kus klient ei saa ökomärgise (seega ka ökotoote) olemasolust teada, sest vastav info puudub tootel ja selle vahetus läheduses. “Seda võib ette tulla just mööbli, kontoritehnika, põrandakatete ja tapeetide puhul, kui märgis on näiteks toote pakendil, mis aga eemaldatakse,” ütles Pakkonen. „Oleks hea, kui nende toodete juurde pandaks infosildid või muu ökomärgisele viitav teave.” Kui ökomärgisega tooted või info nende kohta on hästi nähtaval, siis lihtsustab see keskkonnateadlikuma ostja jaoks valiku tegemist. Näiteks EÜ ökomärgise kasutusõigust omav Eesti tootja Eskaro on suurematesse müügikohtadesse pannud oma toodet reklaamivad lipud. Pakkoneni hinnangul saab ökomärgisega toodete kohta käivat infot rohkem rõhutada ka internetimüüjate või maaletoojate kodulehtedel. “Enamasti on kodulehtedel teave märgise kohta juhuslik (nt toodete piltidel), teadlikult tegeldakse sellega vähe,” märkis ta. Mõni aeg tagasi pandi tänu Eesti Rohelise Liikumise (ERL) korraldatud loodussõbralike toodete märgistamise kampaaniale paljudesse poodidesse nende toodete juurde rohelisi kleebiseid, mis juhtis sellisele kaubale tähelepanu. ERL jätkab samasisulist kampaaniat ka tuleval aastal.
Ökotoodete tulevik Uuringu käigus küsiti maaletoojatelt ja müüjatelt, kas nad on valmis rohkem ökomärgisega tooteid turule tooma. Suhtumine oli üldiselt positiivne, kuid ettevaatlik. Kardeti, et Eesti turg pole valmis, et ökomärgisega tooted on liialt kallid ning tarbijad pole piisavalt teadlikud. Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringud näitavad siiski, et Eesti tarbijad on suhteliselt keskkonnateadlikud ja huvitatud keskkonnasõbralikest toodetest. “Näiteks kolmandik Eesti elanikkonnast on kinnitanud, et arvestab alati või peaaegu alati keskkonnaga, isegi kui see on tülikam või kulukam,” täpsustas Pakkonen. Kui vaadata tavatarbija ökotoodete eelistusi, siis on kasvuruumi eelkõige neis tooterühmades, mis on “ihule lähemal” (nt tekstiil- ja puhastustooted, jalatsid, beebiasjad, kosmeetika jne). Samas on tavatarbija kõige väiksem keskkonnamõjutaja, sest ostab tooteid väikeses koguses. Märksa suuremat keskkonnamõju tekitab oma tarbimisega avalik ja erasektor. Kuna suur osa ostudest on riigihanked, siis võiks ökomärgis olla üheks toote/teenuse hindamise vahendiks. Näiteks võiks ökomärgise kriteeriume ja märgise olemasolu võtta aluseks puhastusvahendite/puhastusteenuste, kontoritarvete ja -seadmete, ehitustööde, tekstiiltoodete hankimisel. Teenuste valdkonnas on arenguruumi turismisektoris. Vaatamata sellele, et Eestis on majutusasutuste seas laialt levinud Rohelise Võtme skeem, mahuvad turule veel EÜ Lillekese kriteeriumitele vastavad majutusteenused. ________________________________________________________________ Mis on keskkonnamärgis?
NB! Ökomärgist ei anta toiduainetele, jookidele, ravimitele. Eelista ökomärgisega toodet, sest see:
Vaata ka http://www.envir.ee/1084268 ja http://www.envir.ee/emas/ (Artikkel ilmus maakonnalehtedes detsembris 2008.) |
