Esileht » Uudised ja artiklid » Artiklid 2006-2008
Jaanus Tamkivi, keskkonnaminister Kui on kala, on ka selle püüdjaid ja püüdjatel hea sissetulek. Paraku on kalavarud praegu kasinad ja see toob ka arusaamatused majja. Nii elukutselised kui ka harrastuskalastajad tahaksid suuremat saaki. Mida aga pole, see on kala. Varem kalast elanud rannikupiirkonnad vajavad arenguks uusi ideid.
Ettevaatust ülepüügiga! Kalavarude taastamine ei käi üleöö. Keskkonnaministeerium on võtnud sihiks kalavarude hea seisundi taastamise ja säilitamise. Selleks oleme appi palunud teadlased, kelle esmane soovitus on kasutada praegust kalavaru säästlikult. Ehk teisisõnu – ettevaatust ülepüügiga! Eestis on veekogusid, kus püük on optimaalsel tasemel, kuid on ka piirkondi, kus ennast kalapüügist elatavate inimeste arv ning seega ka kala väljapüük on liialt suur. Osaliselt on see tingitud sellest, et kuna kalapüügiks tehtavad kulutused ja kala esmakokkuostu müügihinnad ei ole tasakaalus, ei ole ka kalapüügist saadav tulu muude elualade teenistusega võrdses tempos kasvanud. Elukutselistel tuleks äraelamiseks märksa suuremat saaki saada – ning nad püüavadki kõiki vahendeid ja võimalusi appi võttes –, kuid niiviisi jäävad võrgud järjest tühjemaks. Tänu 90ndate ülepüügile on koha ja ahvena varud siiani madalseisus ja jätkuvalt intensiivne püük olukorda ei paranda. Piiratud kalavarud ei võimalda suhteliselt suurele kutseliste kalurite hulgale konkurentsivõimelist sissetulekut. Nii see on.
Kuidas varusid taastada? Kui kasutada kalavarusid säästlikult, siis loob see eeldused tulevikus sissetulekute suurenemiseks ja tagab ühtlasi püügivõimalused harrastuskalastajatele meeldivaks ning tervislikuks ajaviiteks. Sissetulekute suurendamiseks tuleb põhjalikult läbi kaaluda, millistes piirkondades ja veekogudel ning milliste kalaliikide püügil eelistada ainult õngpüüniseid ehk lõpetada püük võrkude ja teiste kutselise kalapüügivahenditega. Piirangute suunas on ministeerium koostöös teadlastega seadusandluse kaudu ka liikunud. Mis tähendab, et enamuse püügivahendite piirarvud jäävad järgmisel aastal selle aasta tasemele. Enam-vähem samaks on jäänud ka püügiõiguse tasud. Loodame, et pingutused toovad tulemusi ehk kalavaru suurenemise, mis omakorda avab tegutsemiseks uusi võimalusi.
Kalandusturismi elavdamine Üks võimalus kalavarust suuremat kasu saada on kalandusturismi elavdamine. Nii nagu see toimub Skandinaaviamaades, kus meiegi õngemehed oma lemmikajaviidet harrastamas käivad. Praegune kalavarude madalseis välisturistidest kalastajaid Eestisse eriti ei meelita. Kalandusturism oleks aga üks võti kalastuspiirkondade majanduslikuks elavdamiseks. Minu meelest päris hea võti, mis korraga mitu ust lahti teeb. Kalandusturismi korraldamine pakuks võimalusi välja arendada terve teenuste pakett alustades lihtsast paadilaenutusest, kalastusretkede korraldamisest kuni majutusteenuste osutamise ja traditsiooniliste kalaroogade valmistamiseni välja. Näiteid kalandusturismiga seotud teenustest võib Põhjamaadest leida lugematul hulgal, kusjuures ma ei usu, et neil seal ongi nii kaunist loodust taustaks pakkuda kui meil. Minu soovitus: igale piirkonnale tuleks välja töötada oma kalandusturismi kontseptsioon, mis just selles piirkonnas edukalt töötaks.
Harrastuskalapüük areneb Kuna kalandusturism on tihedalt seotud harrastuskalapüügiga, on oluline seegi, kuidas riik arendab harrastuskalapüüki. Keskkonnaministeeriumis koostatavas harrastuskalapüügi arengukavas analüüsitakse kalandusturismi arengut soosivaid ja takistavaid aspekte Eestis ning nähakse ette võimalused selle valdkonna arendamiseks. Harrastuspüük ja seega ka kalandusturism on kasvav majandusharu. Juba praegu ületavad Eesti kalastajate harrastuskalapüügile tehtavad kulutused aastas kolmekordselt Eesti rannikumerest kutselisel kalapüügil püütava saagi esmakokkuostu väärtuse – summad jäävad suurusjärkudesse 117 miljonit ja 45 miljonit krooni. Põhjamaades ja paljudes Lääne-Euroopa riikides on harrastuskalapüügi väärtus kümneid kordi suurem kui kutselise rannapüügi väärtus. Ka meil tuleb valida, kas praegusel kujul kutselist kalapüüki jätkates hakata püütavat saaki oluliselt väärtustama või hakkavad kogenud püügimehed oma kogemusi ja teadmisi muul moel rahaks tegema. (Artikkel kirjutataud ajalehele Meie Maa, ilmus 15.11.2008. ) |
