Esileht » Uudised ja artiklid » Artiklid 2006-2008

Peamised muudatused metsaseaduse muutmise seaduse eelnõus

MARKU LAMP, Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja

MUUDATUSED METSASEADUSES. Eelmise aasta alguses jõustunud metsaseadus muutis mitmeid varem kehtinud põhimõtteid. Nende muudatuste mõju ei olnud võimalik enne seaduse rakendamist praktikas ette näha. Seaduse rakendamise käigus on ilmnenud vajadus teha seaduses mõned täpsustused, muudatused ja täiendused, et oleks tagatud kõikide metsapoliitika eesmärkide täitmine.

Eelnõukohase seaduse eesmärk on muuta metsaseadus võimalikult hästi toimivaks ja kõikide huvigruppide huve koosmõjus arvestavaks ning viia see kooskõlla tegelike oludega. Muudetus seadus soovib tagada metsandusalase tegevuse parema ühilduvuse metsapoliitika üldiste eesmärkidega, vältimaks mitmeti tõlgendamise võimalusi.

Eelnõu tagab põlise riigimetsamaa riigile säilitamise ja metsanduse pikaajaliste protsesside kavandamise seotud huvigruppe arvestades. Peamisteks märksõnadeks on bürokraatia vähendamine ja erametsanduse tõhustamine (eelkõige metsaomanikes huvi tõstmine metsa majandamise, sh uuendamise ja hooldamise vastu).

Erinevate huvigruppide kaasatus
Eelnõuga tehtavad muudatused ei too kaasa täiendavaid piiranguid, oluliselt ei muutu ka metsanduses seni kehtinud põhimõtted. Eelnõuga muudetakse ligikaudu 70% kogu metsaseaduse paragrahvidest, kuid vähem kui üks kolmandik seaduse tekstist. Kogumuudatustest on 27% sisulist ning 73% normtehnilist laadi.

Metsaseaduse muudatusettepanekute koondamist alustati ajast, mil see 7. juunil 2006. aastal vastu võeti. Seaduse muutmisel on kaasatud metsanduse erinevad huvigrupid, kellelt eelmise aasta sügisel laekus hulgaliselt ettepanekuid (sh Riigikantselei poolt loodud kaasamisveebis www.osale.ee, kus metsaseaduse eelnõu kuu aega kommenteerimiseks üleval oli).

Seadus on kooskõlastatud ministeeriumitega ning läbi keskkonnaministri metsandusnõukogu ka metsanduslike huvigruppidega. Tänaseks on seaduse eelnõu läbinud Riigikogus I lugemise.

Peamised metsaseaduse muudatustega kavandatavad muudatused

• Metsakorralduse regulatsioon viiakse vastavusse riigi metsapoliitika ja metsanduse arengukavaga. Riigikogu poolt kinnitatud metsanduse arengukava ja metsaseaduse muudatuste kohaselt peetakse oluliseks metsaomanike teadlikkuse tõstmise vahendiks nende metsade inventeerimist ja õiguspärase majandamise võtteid selgitavate metsamajandamiskavade koostamist. Seadusega kaotatakse metsamajandamiskavade kehtestamine, metsa majandamise aluseks on ülevaate omamine metsa olemist ja metsateatis. Riik väljastab metsakorraldajatele tegevusload ning kontrollib metsakorraldustööde kvaliteeti, metsaomaniku poolt kavandatud tegevusi ning metsas tegelikult tehtud töid ka edaspidi.
   
• Likvideerimaks seadusandlusest tulenevat ning kohati võimenduvaid konflikte keelatud või piiratud majandustegevusega metsade majandamisel, loobutakse metsakategooria määratlusest metsaseaduses. Loodusväärtuste hoidmiseks või keskkonnaseisundi kaitseks vajalike metsade majandamine korraldatakse läbi metsaseaduse erisuste, looduskaitseseaduse ja teiste eriseaduste (nt põhjavee kaitse veeseaduse kaudu). Muudatus tuleneb otseselt metsanduse arengukavast.
  
• Eelnõuga vabastatakse erametsaomanik metsa uuendamise tagatisraha tasumise kohustusest. Endiselt jäävad kehtima teised metsa uuendamisele suunatud sätted. Metsaomanik peab kahe aasta jooksul lageraiest (või metsa hukkumisest) arvates rakendama metsa uuendamise võtteid ulatuses, mis viis aasta pärast raiet (või metsa hukkumist) tagaksid uuenenud metsa. Riik tagab metsade uuenemise läbi ettekirjutuste ja sunnivahendite rakendamise.
  
• Kehtiva seadusega on pinnase kaitse tagatud metsa uuendamisel ja raiel, kuid  ei ole tagatud näiteks maasturite ja ATV­dega sõitmisel ja mulla kaevandamisel. Seadusega on sätestatud lubatud piirid keskkonnaseisundi kahjustamiseks, millest alates on tegemist metsaõigusnormide rikkumisega. Seaduse muudatusega laiendatakse pinnase kaitse ulatust.
  
• Erametsaomanikele suunatud toetuste taotluste paremaks administreerimiseks töötatakse välja toetuse taotluste hindamise kord ja hindamiskriteeriumid, mis on aluseks toetuste määramisel. Toetusteks jagatav rahasumma on kindel suurus, mis täna jagatakse kõikide taotlejate vahel võrdselt. Suurema taotluste arvu korral on toetuste määrad väga madalad. Seaduse muudatusega volitatakse keskkonnaministrit kehtestama vastav hindamise kord ja hindamiskriteeriumid.
  
• Eelnõuga kaotatakse Riigimetsa Majandamise Keskusel ära võimalus kinnisasja vahetamiseks. Riigivara võõrandamine peab olema läbipaistev. Konkreetne tehing võõrandamisel või omandamisel tagab riigivaraga tehtavate tehingute kontrollitavuse. Kinnisasjade vahetamine loob võimaluse korruptsiooniks.
  
• Metsamaal olemasoleva trassi puhastamisele mittelikviidsest puidust, milleks loetakse alla 8‑sentimeetrise diameetriga puid ja põõsaid, ei pea laienema raietega kaasnevad protseduurid. Seega ei pea metsaomanik esitama metsateatist, kui tegemist on näiteks olemasoleva kraavi äärte või piirisihi puhastamisega, aga ka liinialuste puhastamisega. See ei vabasta trassi (või näiteks tee, raudtee, vms kaitsevööndi) puhastajat kohustusest kooskõlastada tegevus maaomanikuga, kui selline nõue tuleneb eriseadustest.
  
• Eelnõuga vaadatakse üle raadamise menetlus ning kaotatakse dubleeriv ja topeltkontrolli sätestav regulatsioon. Raadamine on raie, mille tegemiseks peab olema metsateatis. Keskkonnateenistus peab metsateatise menetlemisel kontrollima tegevuse seaduspärasust, seega raadamise korral selle tegemiseks õigusliku aluse olemasolu.
  
• Oma tarbeks puidu omandamisel, samuti ühe majapidamise otstarbeks küttepuude võõrandamisel ei pea esitama raieõiguse ning metsamaterjali müügi- ja ostutehingu teatist. Muudatus vähendab bürokraatiat ja loob võimalused keskenduda tehingutele, kus maksupettuste oht on suurem. Muudatus on kaudselt seotud ka eelnõukohase § 41 lõike 14 muutmisega, mille järgi võib metsaomanik oma kinnistult ühe aasta jooksul raiuda ilma metsateatist esitamata kuni 20 tihumeetrit puitu, kuid mitte enam kui 3 tm metsamaa ühe hektari kohta.
  
• Metsamajandamise kinnistuülene käsitlemine. Edaspidi võib erinevate omanike kinnistutel olenemata langi laiusest üksteisega piirnevate raielankide kogusuurus olla kuni seitse hektarit (välja arvatud loo ja sambliku kasvukohatüüpides).

(Artikkel kirjutatud ajalehele Postimees, ilmus 18.11.2008 metsateemalises vahelehes.)