Esileht » Uudised ja artiklid » Artiklid 2006-2008
Keskkonnaministeerium tuletab meelde, et hiljemalt 31. oktoobriks tuleb neil, kes soovivad tagasiulatuvalt saada loomakahjustuste eest kompensatsiooni, esitada Riiklikule Looduskaitsekeskuse asukohajärgsele regioonile hüvitamistaotlus. Septembris jõustunud uue määruse kohaselt saavad kahju hüvitamist taotleda mesinikud, põllumehed, kalurid, kalakasvatajad ning põllu- ja lemmikloomaomanikud. „Kui seni hüvitati ainult hüljeste ja rändlindude tekitatud kahju, siis nüüd saab taotleda ka karu, hundi, ilvese, Euroopa naaritsa, meri- ja kalakotka tekitatud kahjude korvamist,“ loetles Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Egon Niittee. Kahjude hüvitamise korra, taotluste vormid ja kahjude menetlemist korraldavate isikute kontaktandmed leiab Riikliku Looduskaitsekeskuse (LKK) koduleheküljelt aadressil http://www.lk.ee.
Määruse tagasiulatuv jõud puudutab eelkõige neid, kellele on tekitatud kahju alates 1. aprillist 2007. a kuni määruse jõustumiseni. Näiteks tuleb LKK-le teatada sellest, kui põllumajandus- või lemmikloom on surmatud või vigastatud, kahjustatud on mesitaru või silopalli, lõks- või nakkepüünist. Samuti tuleb teatada, kui Euroopa naarits on kahjustanud kalakasvatust või kui rändel olevad haned, lagled ja sookured on kahjustanud külvi, valminud vilja ning karja- ja heinamaad. Ka kuulub kompenseerimisele see, kui meri- või kalakotkas on kalakasvatuses söömas käinud. “Ehk teisisõnu – lisaks hüljeste ja rändlindude tekitatud kahjule saab taotleda ka karu, hundi, ilvese, Euroopa naaritsa, meri- ja kalakotka tekitatud kahjude korvamist,” täpsustas Niittee veel kord.
Karu, hundi ja ilvese tekitatud kahju hüvitatakse kuni 100% ulatuse. Seejuures liidetakse kokku ühele kahjusaajale ühe kalendriaasta kestel tekitatud kahjud ja summast lahutatakse omaniku omavastutuse osa vahemikus 1000–2000 krooni kalendriaasta kohta. Omavastutuse osa määramisel arvestatakse seda, kui tõhusaid abinõusid on omanik oma vara kaitseks rakendanud. Hüljeste tekitatud kahju hüvitatakse kuni 5000 krooni ulatuses kalapüügiloale märgitud püügivahendi kohta aastas ja rändlindude tekitatud kahju kuni 50 000 krooni ulatuses ühele isikule ühe saagiaasta kohta. Kalakasvatusele kotka põhjustatud võimalikku kahju hinnatakse kaudselt, vastavalt kalakasvatuse lähikonnas pesitsevate kotkaste pesitusele. „Otsus kahju hüvitamise kohta tehakse kalendriaasta lõpuks, sest siis valmib kotkaste seirearuanne,“ ütles Niittee. Kompenseeritakse ka kahjustuse vältimiseks tehtud kulutusi (50% ulatuses), kuid ühele isikule makstav summa ei või ületada 50 000 krooni ühe majandusaasta kohta. Kahjustuse vältimiseks tehtud kulutused hüvitatakse juhul, kui rakendatud vältimisabinõu on tõhus ning kahjustuse tekkimise tõenäosust arvestades proportsionaalne tehtud kulutusega.
Riiklik Looduskaitsekeskus otsustab enne määruse jõustumist tekitatud kahju hüvitamise aasta lõpuks. Juba alustatud ja veel pooleliolevad rändlindude ja hüljeste tekitatud kahju hüvitamise menetlusi viivad lõpule asukohajärgsed keskkonnateenistused. Kahjude hüvitamist rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Agnes Jürgens, (Artikkel ilmus oktoobrikuus maakonnalehtedes.) |
