Esileht » Valdkonnad » Jäätmed » Probleemtoodetest tekkinud jäätmed » Patarei- ja akujäätmed

Patareid ja akud ning patarei- ja akujäätmed

Patarei ja aku tootja on isik, kes müügiviisist sõltumata kas valmistab patareisid ja akusid või veab neid Eestisse sisse majandus- ja kutsetegevusena.
Patarei ja aku tootja on jäätmeseaduse kohaselt ka nende elektri- ja elektroonikaseadmete ning mootorsõidukite, millele ei laiene tootjavastutus, valmistaja või maaletooja, kui nendes seadmetes või sõidukites on patarei või aku turule laskmise ajal sees.

Kantav patarei või aku on patarei, nööpelement, patareikogum või aku, mis on suletud, mida saab kanda ning mis ei ole tööstuslik ega mootorsõiduki patarei või aku.

Mootorsõiduki patarei või aku on patarei või aku, mida kasutatakse mootorsõiduki või maastikusõiduki käivitus-, valgustus- või süüteseadmes.

Tööstuslik patarei või aku on patarei või aku, mis on kavandatud üksnes tööstuslikuks või erialaseks kasutamiseks või mida kasutatakse mis tahes tüüpi elektrisõidukis.

Patareide ja akude märgistamine
Alates 26. septembrist 2008 Eestis turule lastavatel patareidel ja akudel peab olema peale kantud lahuskogumise märgis. Märgis kujutab ratastega jäätmemahutit, mis on läbi kriipsutatud ristiga. Märgis tuleb kanda ka nendele patareidele ja akudele, mis on elektri- ja elektroonikaseadmes või mootorsõidukis. Samuti peab patareidel ja akudel olema peale kantud keemiline sümbol Hg, kui patarei, aku või nööpelement sisaldab üle 0,0005% elavhõbedat, sümbol Cd, kui patarei, aku või nööpelement sisaldab üle 0,002% kaadmiumi ning sümbol Pb, kui patarei, aku või nööpelement sisaldab üle 0,004% pliid.

Patarei ja aku mahtuvuse andmed peavad olema peale kantud alates 26. septembrist 2009 turule lastavatele patareidele ja akudele.

Keelatud ained
Alates 26. septembrist 2008 ei tohi turule lasta ühtegi patareid ega akut, mis sisaldab elavhõbedat üle 0,0005 massiprotsendi ning nööpelemente ja nööpelementidest koosnevaid patareisid, mis sisaldavad elavhõbedat üle 2 massiprotsendi. Kantavates patareides võib olla kaadmiumi kuni 0,002 massiprotsenti.

Erand – kaadmiumi sisaldus võib olla üle 0,002 massiprotsendi, on tehtud ka nende kantavate patareide ja akude suhtes, mis on ettenähtud kasutamiseks avarii- ja häiresignalisatsioonisüsteemides, avariivalgustites, meditsiiniseadmetes ja juhtmeta mootortööriistades.

Mootorsõidukite pliiakudele on tehtud erand ning neid võib endiselt ka pärast nimetatud kuupäeva turule lasta. Elektrisõidukite nikkel-kaadmiumi akusid võis turule lasta kuni 31. detsembrini 2008, pärast nimetud kuupäeva võib ainult varuosadena enne 31.12.2008 turule lastud sõidukite jaoks.

Tagasivõtmise ja kogumise kohustus
Tootja ja turustaja on kohustatud kantavate ning mootorsõidukite patareide ja akude jäätmed kasutajalt turustaja müügikohtade kaudu tasuta tagasi võtma. Sisuliselt tähendab see seda, et igasse sellist liiki patareisid või akusid müüvasse kauplusesse ja kioskisse saab patarei- ja akujäätmeid tagasi anda. Kui kaupluses müüakse ainult kantavaid patareisid ja akusid, siis ei saa sinna tagastada autoakut ja vastupidi. Tootja peab varustama iga sellise müügikoha, kus tema turule lastud patareisid ja akusid müüakse, vastava konteineriga.

Turustaja jaoks tähendab nimetatud nõue seda, et ta peab koos tootja või tootjatega koguma tema müügikohas patarei- ja akujäätmeid. Turustaja ei tohi keelduda selle tootjaga koostööd tegemast patarei- ja akujäätmete kogumisel, kelle patareisid ja akusid on võimalik tema müügikohas osta, st ta ei tohi eelistada ühte tootjat teistele, kui tema müügikohas müüakse mitme tootja patareisid ja akusid. Turustaja ei tohi keelduda vastu võtmast patareisid ja akusid. Turustaja ei tohi keelduda tootjalt või tootjatelt kogumismahutit vastu võtmast (näiteks põhjusel, et konteineri värv ei ole sobiv või kuju ei ole õige), kui tal endal kogumismahutit ei ole.

Kui elektri- ja elektroonikaseadmes või mootorsõidukis on nende üle andmisel romuna sees patarei või aku, siis peab tootja selle tasuta vastu võtma, see tähendab, et ei tohi küsida raha patarei või aku käitlemise eest. Käitlemise kulud kannab tootja. Tööstusliku patarei või aku tootjale on pandud keeld – ta ei tohi keelduda vastu võtmast tööstuslike patarei- ja akujäätmeid sõltumata nende keemilisest koostisest ja päritolust. Tootja ei ole kohustatud vastu võtma tasuta patarei- ja akujäätmeid selliselt jäätmekäitlejalt, kes ise omal algatusel ilma ühegi tootja volituseta kogub patarei- ja akujäätmeid. Samas seesama jäätmekäitleja, kui ta kogub kantavate patareide ja akude jäätmeid, peab kõigilt isikutelt (nii füüsilistelt kui ka juriidilistelt isikutelt) need jäätmed vastu võtma tasuta. Kui ta kogub aga mootorsõidukite patarei- ja akujäätmeid, siis vähemalt füüsilistelt isikutelt peab ta patarei- ja akujäätmed tasuta tagasi võtma.

Kasutajate teavitamine ja teavituskampaaniate korraldamine
Tagasivõtusüsteemi oluline osa on patareide ja akude kasutajate teavitamine, et tõsta kasutajate keskkonnateadlikkust ning tagada selle läbi tõhusam patarei- ja akujäätmete kogumine. Alates 26. septembrist 2008 peavad olema kõigis kantavate ja mootorsõidukite patareide ja akude müügikohtades üleval teated, et patarei- ja akujäätmeid saab müügikohta tagastada. Teated peavad asuma kõigile nähtaval kohal, piisavalt suure kirjaga kirjutatud ning olema nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Teade peab olema vähemalt A4 formaadis, kioskites on lubatud ka kasutada ka väiksemat formaati (A5 või suurem). Kui patarei- ja akujäätmete kogumismahuti on kõigile müügikoha külastajatele nähtavas kohas ning see on tähistatud asjakohase tähistusega, siis ei pea müügikohta teadet üles panema.

Lisaks müügikohtadesse teadete ülespanemisele tuleb kasutajad teavitada ka teabekampaaniate kaudu. Teabekampaanias käsitletavad teemad on sätestatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Tootja peab korraldama vähemalt ühe üleriigilise teabekampaania aastas meediakanalite, üleriigilise levikuga ajalehtede, ajakirjade ja muude sarnaste üldsusele kättesaadavate kanalite kaudu. Selliseks kampaaniaks ei loeta kindlasti mitte ainult tootja kodulehele või Internetti üles pandud infot, sest Eestis leidub veel küllalt palju inimesi, kellel puudub ligipääs Internetile või kes ei oska seda piisavalt kasutada. Tootjatel on lubatud kulude kokkuhoidmise eesmärgil korraldada ka ühiseid teabekampaaniaid. Tootja võib korraldada ka väiksemaid kampaaniaid. Teabekampaaniaid ei pea ainukesena korraldama tööstuslike patareide ja akude tootja, kes võib selle info, mis teised peavad tarbijale läbi teabekampaaniate teatavaks tegema, teha kättesaadavaks muul viisil kui teabekampaania kaudu.

Kogumise määrad ja sihtarvud
Tootjad peavad tagama, et hiljemalt 26. septembriks 2012 oleks jäätmetena kogutud vähemalt 25% ning 26. septembriks 2016 vähemalt 45% viimase kolme aasta keskmisena turule lastud kantavate patareide ja akude kogusest konkreetsel kalendriaastal. Mootorsõidukite patarei- ja akujäätmetel on need kogumise määrad vastavalt 75% ja 90%. Kogumise määra arvutamisel võetakse arvesse elektroonikaromudest eemaldatud patareid ja akud, kuid ei võeta arvesse mootorsõidukitest eemaldatud patareisid ja akusid. Mootorsõiduki patarei või aku võetakse arvesse romusõiduki taaskasutuse ja ringlussevõtu sihtarvude arvutamisel.

Tootjatel ja jäätmekäitlejatel on kohustus jooksva kalendriaasta kestel kogutud patarei- ja akujäätmed suunata ringlussevõtmiseks. Hiljemalt 26. septembriks 2011 tuli saavutada järgmised minimaalsed ringlussevõtu sihtarvud:
1) pliipatareide ja -akudel keskmiselt 65 massiprotsendi ulatuses,
2) kaadmium-nikkelpatareide ja -akudel keskmiselt 75 massiprotsendi ulatuses ja
3) muudel patarei- ja akujäätmetel keskmiselt 50 massiprotsendi ulatuses.

Sihtarvude arvutamisel võetakse arvesse ka elektroonikaromudest eemaldatud patareid ja akud. Mootorsõidukitest eemaldatud akud ja patareid võetakse arvesse romusõiduki taaskasutuse ja ringlussevõtu sihtarvude arvutamisel.

Patarei- ja akujäätmete käitlusnõuded
Patarei- ja akujäätmetest sortimiseks või ringlussevõtuks või kõrvaldamiseks ettevalmistamise käigus tuleb eemaldada vähemalt kõik vedelikud.
Patarei- ja akujäätmete käitlus- ja ladustamiskoht, sealhulgas ajutine ladustamiskoht, peab vastama jäätmeseaduses jäätmekäitluskohale sätestatud nõuetele ning olema vedelikukindla pinnakattega ja ilmastikukindla pealiskattega. Patarei- ja akujäätmete kogumismahutid, mida kasutatakse välitingimustes, peavad olema ilmastikukindlad, ei tohi läbi lasta vedelikke, on happekindel ning kust ei saa kolmandad isikud ilma abivahendeid kasutamata või mahutit purustamata patareisid ja akusid välja võtta. Siseruumides kasutatava mahuti ainukeseks erandiks on see, et see ei pea olema ilmastikukindel, kõik teised nõuded laienevad ka sellele.

Korduma kippuvad küsimused: patareid ja akud

Euroopa Komisjoni korduma kippuvad küsimused (KKK) (inglise keeles)

Uuring Eestisse sissetoodavate ning turustatavate patareide ja akude koguste, patarei- ja akujäätmete käitlemise kohta (2006)

** Patareide ja akude turule laskmist (laiendatud tootjavastutuse raames) ning patarei- ja akujäätmete käitlemist reguleerivad järgmised õigusaktid:
1) jäätmeseadus
2) Vabariigi Valitsuse 07.08.2009 määrus nr 124 "Patareidest ja akudest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad" (nn patareide kogumise määrus)
3) keskkonnaministri 10.01.2008 määrus nr 5 "Kasutatud patareide ja akude käitlusnõuded"
4) keskkonnaministri 21.12.2007 määrus nr 64 "Patareide ja akude märgistamise viis ja kord"
5) keskkonnaministri 09.05.2011 määrus nr 30 "Probleemtoodete kohta kehtestatud keeldude ja piirangute rakendamise tähtajad ning probleemtoodetes ohtlike ainete sisalduse piirnormid" (nn keelatud ainete määrus)
6) Vabariigi Valitsuse 23.07.2009 määrus nr 135 "Probleemtooteregistri põhimäärus"
7) keskkonnaministri 16.02.2011 määrus nr 12 "Probleemtooteregistri registrikaardi vormid"