Esileht » Uudised ja artiklid » Artiklid 2006-2008
Malle Piirsoo, Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist Tatjana Leppik kirjutab 27. septembri Põhjarannikus patareide ja akude kogumisest. Leppik on vestelnud paari poepidajaga ning teinud neist vestlustest järelduse, et patareide ja akude kogumine 26. septembrist kehtima hakanud ohtlike jäätmete määruse järgi pole tema arvates poepidajatele mugav. Aga kas kõik siin elus peab olema lihtne ja mugav ja kellest seejuures peaks lähtuma? Uus määrus on koostatud põhimõttel, et elanikel oleks oma vanu patareisid ja akusid võimalikul lihtne õigesse kohta toimetada. Artiklis tsiteerib autor Jõhvi poodniku, OÜ Polven Auto juhti, kes ütleb, et nii tema kui teised selliseid kaupu pakkuvad müüjad on juba kaks aastat kohaliku omavalitsuse määrusest lähtuvalt patareisid ja akusid vastu võtnud ja seetõttu nad uuest valitsuse määrusest erilist olukorra muutust ei taju. See on ju vaid kiiduväärt – nii see, et kauplused neid nõudeid täidavad, kui see, et kohalik omavalitsus on ise asjakohase määruse kehtestanud! Samas tuleb seadusekirjutajatel mõelda kogu riigi peale, mis tähendab, et suunata sarnasel moel käituma kõik Eesti omavalitsused. Mainib ju nimetatud kauplusepidajagi, et naabervaldades tema arvates patareide ja akude kogumine nii hästi kui Jõhvis, ei käi. Selleks ongi üleriiklik seadusakt vajalik. Valitsuse määruse üks eesmärkidest on lihtsustada tarbijate võimalusi ära anda kasutatud patareisid ja akusid. Sellepärast on ka patarei- ja akujäätmete äraandmine toodud tarbijatele võimalikult lähedale – kauplustes käime me ju kõik. Senine praktika on olnud, et patareisid ja akusid kogutakse ainult valla või linna ohtlike jäätmete kogumispunktides või jäätmejaamades. See aga ei ole ennast õigustanud – Eestis koguti 2005. aastal ainult 5,7% kasutatud patareidest ja akudest samal aastal müüdud patareide ja akude koguste suhtes. Ülejäänud patareid ja akud visatakse enamasti prügikasti ning need jõuavad seeläbi prügilasse. Näiteks Belgia praktika aga näitab seda, et mida lähemal on elanikel kasutatud patareide ja akude äraandmise kohad, seda rohkem patareisid ja akusid kogutakse (Belgias kogutakse üle 50% patareidest ja akudest samal perioodil müüdud patareide ja akude koguse suhtes). Patareid ja akud, nagu ka elektri- ja elektroonikaseadmed, rehvid ja sõiduautod, on jäätmeseaduse kohaselt probleemtooted, millele rakendatakse tootjavastutuse põhimõtet. Kuna Eestis ei ole patareide ja akude valmistajaid, siis on kohustatud tootjavastutusest tekkivaid nõudeid täitma patareide ja akude maaletoojad. See tähendab, et igasse patareisid või akusid müüvasse kauplusesse ja kioskisse saab patarei- ja akujäätmeid tagasi anda. Kõik kogumise ja edasise käitlemisega seonduva peab korraldama tootja / maaletooja ning tema peab kandma ka kõik selle tegevusega seotud kulud. Poepidajatel pole vaja teha muud, kui nõuda oma patareide või akudega varustajalt asjakohaste konteinerite poodi toomist ning konteinerite tühjendamist. Nõustun täielikult Polven Auto juhiga, et kõige enam on patareide ja akudega õige käitumise jaoks vaja inimesi teavitada. Polven Auto juhil on tuline õigus, kui ta ütleb, et meie inimesed pole harjunud globaalselt keskkonnakaitsest mõtlema ning nad ei hakka seda tegema pelgalt ühe seadusandliku akti väljaandmise tagajärjel. Samas olen veendunud, et seesama poepidaja on nende kahe aasta jooksul, mil tema poes on olnud võimalik akusid ja patareisid ära anda, pannud nii mõnegi kliendi ohtlike jäätmetega õigesti tegutsema. Inimeste käitumine ei saagi selliste tegevuste nagu patareide-akude tootjale / maaletoojale tagastamine, jäätmete sorteerimine jmt kiirelt muutuda. Ega ju suurt laeva ühe ropsuga uuele kursile ei suuna, vaja on teha selgitustööd, vaja on luua vajalikud tingimused ja vaja on aega. Patareide ja akude tagasivõtusüsteemi oluline osa on tarbijate teavitamine. Ja seda mitte vaid Jõhvi poepidajate arvates, vaid ka valitsuse määruse järgi – on ju väga hea kui rahvas ja riigivanemad ühte moodi mõtlevad. Määruse kohaselt peavad alates 26. septembrist 2008 olema kõigis patareide ja akude müügikohtades üleval eesti-, inglis- ja venekeelsed teated, et patarei- ja akujäätmeid saab sellesse kauplusesse tagastada. Kui kogumismahuti on kõigile müügikoha külastajatele nähtavas kohas ning see on tähistatud asjakohase tähistusega, siis ei pea müügikohta teadet üles panema. Lisaks tuleb tootjatel / maaletoojatel või nende ühendustel tarbijaid alates 1. jaanuarist 2009 kord aastas teavitada ka teabekampaaniate kaudu. Keskkonnaministeeriumile teadaolevalt on näiteks MTÜ EES-Ringlusel (ühendab 80% patareide ja akude maaletoojaid) selline kampaania praegu ka ettevalmistamisel.
100 aastat tagasi tundus absurdsena nõue, et enam ei tohigi oma loomulikke vajadusi põõsa taha teha, ehk et igas majapidamises peab olemas olema kuivkäimla. Praegu tundub meile absurdsena, et sellist nõuet imelikuks ja liiga rangeks peeti. Samamoodi tuleb meil nüüd suhtuda kõikidesse tänapäevastesse jäätmekäitlusnõuetesse – mis praegu tundub liigselt mugavat käitumist rööviva tegevusena, on juba mõne aja pärast elu loomulik osa, nii ka patareide ja akude poodi tagasiviimine. (Artikkel ilmus 2.10.2008 Põhjarannikus.) |
