Esileht » Uudised ja artiklid

Jahinduse arengukava 2008–2013

Valmis Eesti esimene jahinduse arengukava aastateks 2008–2013, mille eesmärk on ulukiliikide mitmekesisuse ja jahinduse jätkusuutlikkuse tagamine.

Keskkonnaministeeriumi eestvõttel valmis Eesti jahinduse arengukava aastateks 2008–2013, mille eesmärk on ulukiliikide mitmekesisuse ning elupaikade ja liikidevahelise ökoloogilise tasakaalu säilitamine, arvestades seejuures huvigruppide ootusi ning jahinduse rekreatiivseid, sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi allkirjastas jahinduse arengukava septembri lõpus.

Vaata Jahinduse arengukava aastateks 2008–2013

 

Jahindustegevuse riiklik korraldamine ja organisatsiooniline ülesehitus on peaaegu muutumatult püsinud alates 1967. aastast, kui loodi Eesti Jahimeeste Selts. See näitab süsteemi tugevust ja sobivust paljudele huvigruppidele. Jahipidamise kui hobiga saab tegelda enamik asjasthuvitatuist, sõltumata sissetulekust ja positsioonist ühiskonnas.

 

Et jahindus oleks jätkusuutlik
Kuid Eesti taasiseseisvumisega kaasnenud maaomandi teke, liitumine Euroopa Liiduga ja ühiskonna areng mõjutavad ka jahinduses toimuvat, mis tähendab, et jahinduse jätkusuutlikuks arenguks on vaja teha muudatusi õigusaktides, organisatsioonides jne. Keskkonnaministeerium kutsus 2006. aastal kokku töörühma eesmärgiga koostada looduskaitset ja maaelu väärtustav jahinduse arengukava – esimene omataoline Eestis. Töörühma kuulusid asjatundjad Keskkonnaministeeriumist (sh maakonna keskkonnateenistusest), Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskusest, Riigimetsa Majandamise Keskusest, Riiklikust Looduskaitsekeskusest, Info- ja Tehnokeskusest, Riigikogust, Eesti Jahimeeste Seltsist, Eesti Erametsaliidust ja Eesti Maaülikoolist. Arengukavale on andnud hinnangu ka keskkonnaministri kokku kutsutud ja mitmete huvigruppide esindajatest koosnev jahindusnõukogu.

 

Säilivad suured jahipiirkonnad
Arvestades Eesti jahinduses välja kujunenud traditsioone (sh kollektiivset jahipidamist), lähtusid arengukava koostajad põhimõttest säilitada Eesti jahinduses väljakujunenud suured jahipiirkonnad, kus jahipidamisõigust omavad jahindusorganisatsioonid tegutsevad pikaajaliste kasutusõiguslubade alusel. Praegu on Eestis 310 jahipiirkonda, kus jahipidamise kasutusõigusluba antakse 10 aastaks. Suured jahipiirkonnad on eelduseks, et ulukiasurkondi kasutatakse kõige mõistlikumal moel ja säilitatakse looduskaitse seisukohast nende soodne seisund. Samas kavandatakse maaomanikele suuremate ulukikahjustuste heastamiseks senisest tõhusamad meetmed. Muudatustega õigusaktides ja suurema teavitamisega antakse maaomanikele ka paremad võimalused ise jahindustegevuses osaleda. Arengukavas planeeritud tegevus ei määra jahinduse äriliste funktsioonide osatähtsuse suurendamist, samas on jahindustegevusega tulu teenimine endiselt võimalik, kui see ei satu vastuollu maamajanduse või jahinduse looduskaitsega seotud eesmärkidega.

 

Riik kujundab poliitikat ja korraldab jäerelevalvet
Arengukava määrab ka suunad Eesti jahinduse edasiseks organisatsiooniliseks korralduseks. Arengukava koostajad lähtusid põhimõttest, et riigile peaks tulevikus jääma eelkõige jahinduspoliitika kujundamine ja järelevalve. Ülesanded, mis ei vaja riigi tasemel korraldamist, delegeeritakse ühele jahimeeste katusorganisatsioonidest, määrates täpselt selle õigused, kohustused ja rahastamise kord. Jahipiirkondade moodustamisel ning kasutusse andmisel eelistatakse eraõiguslikel alustel toimivaid jahindusorganisatsioone, mis tagavad jahipidamisvõimalused võimalikult paljudele Eesti Vabariigi kodanikele. Riik toetab kõiki Eesti jahimehi ühendava hea renomee ja läbipaistva juhtimisega partnerorganisatsiooni kujunemist. Et kindlustada sujuv üleminek kirjeldatud tingimustele, korraldatakse ümber ka praeguste riigile jäetud jahimaade kasutamine.

Veel jääb riigi ülesandeks ulukiasurkondade jälgimiseks ja ohjamiseks vajaliku seire korraldamine ning teadustegevuse arendamine eesmärgiga koguda jahinduslike otsuste langetamiseks vajalikku teavet.

 

Raha riigilt ja KIK-ilt
Arengukavas seatud eesmärkide täitmiseks on aastatel 2008–2013 kavandatud kokku 53 030 000 krooni, sellest 11 000 000 krooni on kavandatud riigieelarvest ja 42 030 000 krooni SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse eelarvest. Muutused rahastamisel on võimalikud juhul, kui lisaks arengukavale algatatakse rahvusvahelisi koostööprojekte või kasutatakse Euroopa Liidu abiraha.

 

Juhtroll ministeeriumil ja jahindusnõukogul
Eesti esimese jahinduse arengukava koostamine kestis üle kahe aasta. Keskkonnaministeerium kaasas sellesse mitmeid erinevaid huvigruppe, nt jahimeeste, looduskaitsjate, maaomanike jne esindajaid. Väärtustab ju jahinduse arengukava nii looduskaitset kui ka maaelu tervikuna ning hõlmab paljusid sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte.

Jahinduse arengukava rakendumise eest vastutab peamiselt Keskkonnaministeerium, vajadusel kaasatakse tegevuste läbiviimiseks teisi asjaomaseid ministeeriume. Arengukava täiendamist, elluviimist, arengukava kohase tegevuse hindamist ja aruandlust koordineerib Keskkonnaministeerium keskkonnaministri kokku kutsutud Jahindusnõukogu kaudu. Jahindusnõukogu eestvedamisel esitatakse kord kolme aasta jooksul keskkonnaministrile arengukava elluviimise aruanne ning perioodi lõpuaastal kokkuvõttev hinnangut sisaldav aruanne. Mõistagi jätkub arengukava täitmisel koostöö ka erinevate huvigruppidega.

Arengukava eesmärkide saavutamise taseme indikaatorid koos baas- ja sihttaseme näitajatega töötatakse välja 2009. aastal. Eesmärkide saavutamist mõõdetakse ka arengukavas nimetatud tegevuse tulemuslikkuse kaudu. Aruandlus ning rahastamine toimub Keskkonnaministeeriumi organisatsioonipõhise arengukava ja aastateks 2007–2013 kinnitatud Keskkonnategevuskava alusel.

 

Jahinduse arengukava aastateks 2008–2013

Jahindusnõukogu