Esileht » Uudised ja artiklid » Artiklid 2006-2008
Jaanus Tamkivi, keskkonnaminister
Täna on Keskkonnaministeeriumil on igas maakonnas mitu esindajat: Riiklik Looduskaitsekeskus, keskkonnateenistus, Keskkonnainspektsioon.... Kes teeb mida? Muidugi on igal asutusel põhimäärus ehk üles loetud kohustused ja vastutus, aga inimeste jaoks on kogu keskkonnakorraldus ikkagi keeruline ja koormav. Kas ei võiks keskkonnaküsimuste lahendamine lihtsam olla?
Lahendust otsides algatas Keskkonnaministeerium tänavu juunis kogu keskkonnakonnahalduse ümberkorraldamise. Seni on ümberkorralduste juures kõige enam avalikkuse tähelepanu pälvinud looduskaitsega seonduv.
Koalitsioonilepe sätestab põhimõtte, mille kohaselt Riiklikule Looduskaitsekeskusele tuleb anda kaitseala valitseja õigused. Seega peab ja saab looduskaitsehalduses toimuvate muudatuste ja ümberkorralduste eesmärgiks olla looduskaitselise teadmise koondamine ja tugevdamine. Seadsime ülesandeks selgelt piiritleda looduskaitse strateegiline ehk ideoloogiline juhtimine ja korralduslik pool. Täna kavatseme koondada ühte asutusse looduskaitsekeskuse ning maakondlike keskkonnateenistuste selle osa, kes langetab sisulisi looduskaitselisi otsuseid ja juhib looduskaitse korraldust. Looduses tehtavad praktilised aga tööd võiks üle anda Riigimetsa Majandamise Keskusele, kes hakkaks tähistama kaitstavaid objekte, hooldama elupaiku ja maastikke.
Olen seisukohal, et looduskaitse sisulise ja praktilise poole eraldamine ehk selguse loomine aitab tõhusamalt täita looduskaitse arengukavas, keskkonnastrateegias ja Valitsuse tegevusprogrammis seatud keskkonnakaitse suuri ja väikesi ülesandeid.
Looduskaitse korraldamise muudatusplaanidele on juba külge poogitud halvaendelist reformikõla, kuid hirmujuttude levitamine on asjakohatu. Tulevase töökorralduse üksikasjade selgeksrääkimine ja kokkuleppimine alles käib. Ümberkorralduste ettevalmistamiseks loodud töögrupp on välja pakkunud alternatiivsed lahendused, nende üle käib laiem arutelu ja analüüs, kus osalevad ministeeriumi ja valitsemisala asutuste valdkondlikud eksperdid.
Ümberkorralduste kava oleme tutvustanud Riigikogu keskkonnakomisjonile, ees seisab kohtumine keskkonnaorganisatsioonide esindajatega. Kõik, kellele seni olen muutmisplaanidest rääkinud, on tunnistanud nende vajalikkust. Küsimus on selles: kuidas?
Meie ees on suur ja tõsine ettevõtmine, hõlmates nii pisikesi tehnilisi muudatusi kui ka suuremaid struktuurimuudatusi. Muudatused hakkavad toimuma erineval ajal, sest väiksemate ja vähem ressursse nõudvamatega saab alustada kohe pärast selguse saamist ning suuremate ja ressursimahukamate jaoks tuleb teha eraldi ajagraafikud.
Ümberkorralduste juures on kõige olulisem, et asutuse nime muutumisel uude loodavasse ametisse siirduv inimene ja tema põhifunktsioonid jääksid samaks. Riik ei tohi kaotada oma keskkonnaspetsialistide kogemusi ja nende tööga välja teenitud kogukonna usaldust.
Omapoolse otsuse selle kohta, millise tee me valime, tahan langetada hiljemalt septembri lõpuks. Ümberkorraldused on plaanis jõustada 2009. aasta jaanuarist.
|
