Esileht » Uudised ja artiklid » Artiklid 2006-2008

Mida hakata peale majapidamises tekkivate jäätmetega?

Malle Piirsoo, Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist

• Üks elanik tekitab umbes 400 kg jäätmeid aastas, seega on 4-liikmelise pere aastane segaolmejäätmete kogus ligi 1600 kg ehk ~8m³ ehk ~8000 liitrit. Üle poole sellest on biolagunevad (23% paber ja papp, 42% muu biolagunev materjal) ning ligi kolmandik pakendid. Ainuüksi nende jäätmeliikide eraldi kogumisega tekib 70% vähem segaolmejäätmeid.

Meil kõigil, kui tahes keskkonnateadlikult me ka ei ela, tekib oma elutegevuse tagajärjel paratamatult erinevaid jäätmeid. Et meid ei jääks meenutama saastunud õhk ja vesi ning prügi täis metsaalused ja kraavid, peaksime tekkinud jäätmed võimalikult keskkonnasõbralikult koguma ja käitlema. Selles artiklis antakse ülevaade millised on nii kohaliku omavalitsuse (linna- ja vallavalitsuse) kui ka selle haldusterritooriumil elavate elanike kohustused ja õigused kodumajapidamises tekkivate jäätmete teekonnal lõppkäitlejani. Oluline roll edukalt töötavas kogumis-, taaskasutus- ja lõppkäitlemissüsteemis on mõlemal osapoolel, lisaks kindlasti ka veel jäätmeid käitleval ettevõttel. On ju meie kõigi eesmärk, et tekkinud olmejäätmeid käideldakse parima hinnaga ning võimalikult keskkonnasõbralikult. Niisiis tundkem oma õigusi ja kohustusi!

Kohalik omavalitsus hoolitseb selle eest, et:

• elanikud, suvilaomanikud ja väike-ettevõtted oleksid liidetud korraldatud jäätmeveoga;
  omavalitsuse territooriumil on loodud võimalused jäätmeid liigiti koguda ja ära anda;
• omavalitsuse terrtooriumil on piisavalt avalikke jäätmekogumiskohti (näiteks pakendite äraandmiseks, vanapaberi ja papi kogumiseks, aga ka ohtlike jäätmete tarvis jne);
• elanikud oleksid omavalitsuse territooriumil kehtivatest jäätmealastest võimalustest ja nõuetest informeeritud.

Omavalitsus kehtestab korraldatud jäätmeveo reeglid – määrab jäätmeveo piirkonnad, jäätmeveo teenustasu piirmäärad ja jäätmeveo tüüptingimused ning annab piirkonnas konkursi võitnud vedajale kuni viieks aastaks jäätmeveo ainuõiguse. Informatsiooni ja selgitusi nii korraldatud jäätmevedu kui ka jäätmekogumiskohti puudutava kohta annab kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialist.

Elanike jäätmehooldusalased kohustused on aga järgmised:

Liitumine korraldatud jäätmeveoga. Juhul kui omavalitsuse korraldatud jäätmevedu piirkonnas ei ole, peab jäätmevaldaja ise korraldama jäätmete käitlemise seadusega sätestatud korras:
1)  viima oma jäätmed prügilasse või jäätmejaama;
2)  kasutama prügiveoettevõtte teenust.

Kuna sorteerimata jäätmeid enam prügilatesse ladestada ei tohi, siis on otstarbekas jäätmed sorteerida tekkekohas ehk siis majapidamises. Miks see vajalik on? Põhjuseid on mitmeid. Esiteks, saadakse varakult sorteeritud jäätmetest kvaliteetsem toormaterjal uue samalaadse toote valmistamiseks (segunemine teist liiki jäätmetega viib kvaliteedi languseni). Teiseks, jõuab sedasi taaskasutusse suunates prügilatesse vähem jäätmeid ja keskkonda koormatakse uue tooraine saamiseks vähem. Kolmandaks, maksab liigiti kogutud jäätmete vedu oluliselt vähem, kuna omavalitsus ei pea enne jäätmete prügimäele ladestamist ostma jäätmekäitlejalt sortimisteenust (NB! See toimub jäätmetekitaja ehk meie endi kulul).

Kuidas korraldada kodus jäätmete sortimist?

Kõigepealt uurige kohalikust omavalitsusest, milliseid jäätmeid olete kohustatud sortima ning kuhu saate need viia. See, kuhu ja kuidas saab liigiti kogutud jäätmed ära anda, on kirjas omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas, mis on kogu omavalitsuse piirkonna jäätmehoolduse aluseks. Informatsioon teada, saate hakata sortimist korraldama. Kõige kavalam on majapidamisse soetada nii mitme äravõetava lahtriga prügikast (või siis karbid-kastid) kui on sortimist vajavaid jäätmeliike. Tihti piisab segajäätmete prügikastist ning väiksemast kastist biojäätmetele, ülejäänud jäätmete (näiteks pandipakend, vanapaber ja -papp) jaoks ei ole spetsiaalne prügikast vajalik. Meeles tuleks pidada seda, et kõik välja sorditud pakendid, kilekotid, vanapaber peavad olema puhtad. Vajadusel loputa need enne konteinerisse asetamist vähese veega. Määrdunud pakend rikub konteineri sisu ja prügivedajal on õigus keelduda selle vastuvõtmisest või peab ta mõne hooletuse tõttu pakendikonteinerisse visatud määrdunud pakendi pärast viima terve konteineri sisu prügilasse, mis rikub ära ka teiste elanike hoolsa eraldi kogumise töö.

Kuhu mida panna?

Tagatisrahaga pakend (ehk pandipakend): vii tagatisrahaga pakendi tagasivõtu kohta. Tagatisraha saab ainult nii tagasi.

Segapakend: vii segapakendijäätmete konteinerisse. Tavaliselt on kogumispunktis eraldi konteiner segapakendi ning paberi ja pakendi jaoks, mõnel pool ka klaaspakendi jaoks. Kui eraldi klaaspakendikonteinerit ei ole, läheb klaaspakend segapakendi konteinerisse. Segapakendid saab ära anda tasuta.

Vanapaber ja -papp: vii vanapaberi ja -papi konteinerisse; võid põletada ka koduses ahjus. Teatud elamutüüpide korral (näiteks korterelamu juures) võib omavalitsus nõuda vanapaberikonteineri olemasolu. Üldjuhul saab ära anda tasuta või oluliselt odavamalt kui segajäätmeid või makstes jäätmekäitlejale ainult konteineri eest üüri (kui ei ole enda konteiner).

Biolagunevad jäätmed: komposteeri piisava ruumi olemasolu korral oma aias, korteriühistutel on mõistlik tellida eraldi biolagunevate jäätmete konteiner. Teatud elamutüüpide (näiteks korterelamu) korral võib omavalitsus nõuda biolagunevate jäätmete konteineri olemasolu. Saab ära anda oluliselt odavamalt kui segajäätmeid.

Aia- ja haljastusjäätmed: komposteeri piisava ruumi olemasolu korral oma aias või vii jäätmejaama (NB! Kõik jäätmejaamad aia- ja haljastusjäätmeid vastu ei võta. Uuri enne viimist järele, kas võetakse vastu!). Saab üldjuhul ära anda tasuta.

Ohtlikud jäätmed (kemikaalid, värvid, lakid, lahustid, nende pakendid, kraadiklaasid jne): vii ohtlike jäätmete kogumispunkti või jäätmejaama. Saab ära anda tasuta.

Ehitus- ja lammutusjäätmed: soovitav on koguda eraldi puit-, metall- ja püsijäätmed (näiteks tellised) ning muu ehituspraht. Need tuleb viia jäätmejaama või anda üle jäätmekäitlejale. Ehitus- ja lammutusjäätmete segu üleandmisel tuleb jäätmekäitlejale maksta. Liigiti kogutud materjale (näiteks puitu, metalli, silikaattelliseid) on võimalik müüa või ära anda tasuta.

Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed: vii poodi, kust kavatsed osta uue toote (pood peab seadme vastu võtma, kui ostad samast poest uue sarnase seadme). Kui ei ole kavatsust uut seadet osta, tuleb need viia lähemasse elektroonikaromude kogumispunkti või jäätmejaama, kus neid vastu võetakse. Saab üldjuhul ära anda tasuta. Kui seade ei ole tervik, siis võidakse küsida puuduva osa materjali eest raha.

Romusõidukid: vii sama automarki müüvasse kauplusesse või autolammutustöökotta (romulasse). Saab ära anda tasuta, romulad võivad vastu võtmisel maksta ka väikese summa. Nõua lammutustõendit! Ainult ARK-ile lammutustõendi esitamisel kustutatakse auto registrist.

Patareid ja akud: vii ükskõik millisesse poodi, kus müüakse patareisid ja akusid (ei ole kohustust uut patareid või akut osta). Poodides on spetsiaalsed kogumiskonteinerid patareide ja akude kogumiseks. Saab ära anda tasuta.

Vanarehvid: vii vanarehvide kogumispunkti. Saab ära anda tasuta.

Vanad ravimid: vii tagasi üldapteeki või ohtlike jäätmete kogumispunkti. Saab ära anda tasuta.

Kui väiksemates kohtades ei ole teatud liiki jäätmete kogumiseks otstarbekas rajada jäätmejaama või jäätmete kogumispunkti, korraldatakse seal vajaliku aja tagant kogumisringe, mille toimumisest elanikke varakult teavitatakse.

Täpsemat informatsiooni jäätmete sorteerimise kohta leiate ka Keskkonnaministeeriumi, kohaliku omavalitsuse ning jäätmekäitlusettevõtete kodulehekülgedelt.

Kui teil on aga küsimusi seoses jäätmete äraandmisega, palun võtke ühendust enda kohaliku omavalitsusega. Meie kõigi võimuses on anda omapoolne panus edukalt töötava jäätmekäitlussüsteemi heaks kogudes, sorteerides ja viies oma majapidamises tekkinud jäätmed selleks ettenähtud kohta. Aitame sellele kaasa!

Lisainfot võib veel saada ka järgmistelt organisatsioonidelt ja veebilehtedelt.

Elektroonikaromud: