Esileht » Uudised ja artiklid » Artiklid 2006-2008
Malle Piirsoo, Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist 26. septembril 2008 jõustub hulk uusi nõudeid, mis puudutavad patareisid ja akusid. Need võib üldjoontes jagada viieks: 1) patareide ja akude märgistamise nõuded; Patareid ja akud on jäätmeseaduse kohaselt probleemtooted, millele rakendatakse tootjavastutuse põhimõtet. Tootjavastutuse nõuded kehtivad patareide ja akude tootjatele alates 1. maist 2004. See tähendab, et patareide ja akude tootja on olnud kohustatud alates sellest kuupäevast korraldama enda poolt Eesti turule lastud patareidest ja akudest tekkinud jäätmete (patarei- ja akujäätmete) kogumist ja edasist käitlemist. Tootjad pidid rajama patarei- ja akujäätmete kogumisvõrgu või -võrgustiku vastavalt kohalike omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjas sätestatule ning hiljemalt 20. veebruariks 2006 registreerima end ka probleemtooteregistris. Igal aastal tuleb esitada registrile ka andmeid turule lastud patareide ja akude ning kogutud ja taaskasutatud patarei- ja akujäätmete koguste kohta. Patarei ja aku tootja on isik, kes müügiviisist sõltumata kas valmistab patareisid ja akusid või veab neid Eestisse sisse majandus- ja kutsetegevusena. Patarei ja aku tootja on jäätmeseaduse kohaselt ka nende elektri- ja elektroonikaseadmete ning mootorsõidukite, millele ei laiene tootjavastutus, valmistaja või maaletooja, kui nendes seadmetes või sõidukites on patarei või aku turule laskmise ajal sees. Kantav patarei või aku on patarei, nööpelement, patareikogum või aku, mis on suletud, mida saab kanda ning mis ei ole tööstuslik ega mootorsõiduki patarei või aku. Mootorsõiduki patarei või aku on patarei või aku, mida kasutatakse mootorsõiduki käivitus-, valgustus- või süüteseadmes. Tööstuslik patarei või aku on patarei või aku, mis on kavandatud üksnes tööstuslikuks või erialaseks kasutamiseks või mida kasutatakse mis tahes tüüpi elektrisõidukis.
Mida tuleb märkida patareidele ja akudele? Alates 26. septembrist 2008 peab Eestis turule lastavatel patareidel ja akudel olema peale kantud lahuskogumise märgis. Märgis kujutab ratastega jäätmemahutit, mis on läbi kriipsutatud ristiga. Märgise joonise leiab keskkonnaministri 21. detsembri 2007 määrusest nr 64 „Patareide ja akude märgistamise viis ja kord“ (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12904101). Märgis tuleb kanda ka nendele patareidele ja akudele, mis on elektri- ja elektroonikaseadmes või mootorsõidukis. Samuti peab patareidel ja akudel olema peale kantud keemiline sümbol Hg, kui patarei, aku või nööpelement sisaldab üle 0,0005% elavhõbedat, sümbol Cd, kui patarei, aku või nööpelement sisaldab üle 0,002% kaadmiumi ning sümbol Pb, kui patarei, aku või nööpelement sisaldab üle 0,004% pliid. Patarei ja aku mahtuvuse andmed peavad olema kantud alates 26. septembrist 2009 turule lastavatel patareidel ja akudel. Nimetatud määrusega sätestatakse veel nõuded, kuidas ja kuhu tuleb märgis või sümbol patareile, akule või nööpelemendile kanda. Pärast 26. septembrit 2008 jääb kehtima nõue, et turule ei tohi lasta ühtegi patareid ega akut, mis sisaldab elavhõbedat üle 0,0005 massiprotsendi ning nööpelemente ja nööpelementidest koosnevaid patareisid, mis sisaldavad elavhõbedat üle 2 massiprotsendi. Kui praegu on lubatud turule lasta patareisid ja akusid, mis võivad sisaldada kuni 0,025 massiprotsenti kaadmiumi ja kuni 0,4 massiprotsenti pliid, siis alates 26. septembrist 2008 on lubatud sisaldus ainult kuni 0,002 massiprotsenti kaadmiumi kantavates patareides ja akudes, pliid ei tohi sisaldada üldse. Mootorsõidukite pliiakudele on tehtud siiski erand ning neid võib endiselt ka pärast nimetatud kuupäeva turule lasta. Erand – kaadmiumi sisaldus võib olla üle 0,002 massiprotsendi, on tehtud ka nende kantavate patareide ja akude suhtes, mis on ettenähtud kasutamiseks avarii- ja häiresignalisatsioonisüsteemides, avariivalgustites, meditsiiniseadmetes ja juhtmeta mootortööriistades.
Tootjal on tagasivõtmise kohustus Tootja on kohustatud kantavate ning mootorsõidukite patareide ja akude jäätmed tarbijalt turustaja müügikohtade kaudu tasuta tagasi võtma. Sisuliselt tähendab see seda, et igasse sellist liiki patareisid või akusid müüvasse kauplusesse ja kioskisse saab patarei- ja akujäätmeid tagasi anda. Kui kaupluses müüakse ainult kantavaid patareisid ja akusid, siis ei saa sinna tagastada autoakut ja vastupidi. Tootja peab varustama iga sellise müügikoha vastava konteineriga. Kui elektri- ja elektroonikaseadmes või mootorsõidukis on nende üle andmisel romuna sees patarei või aku, siis peab tootja selle tasuta vastu võtma, see tähendab, et ei tohi küsida raha patarei või aku käitlemise eest. Käitlemise kulud kannab tootja. Tööstusliku patarei või aku tootjale on pandud keeld – ta ei tohi keelduda vastu võtmast tööstuslike patarei- ja akujäätmeid sõltumata nende keemilisest koostisest ja päritolust. Tootja ei ole kohustatud vastu võtma tasuta patarei- ja akujäätmeid selliselt jäätmekäitlejalt, kes ise omal algatusel ilma ühegi tootja volituseta kogub patarei- ja akujäätmeid. Samas seesama jäätmekäitleja, kui ta kogub kantavate patareide ja akude jäätmeid, peab kõigilt (nii füüsilistelt kui ka juriidilistelt isikutelt) need jäätmed vastu võtma tasuta. Kui ta kogub aga mootorsõidukite patarei- ja akujäätmeid, siis vähemalt füüsilistelt isikutelt peab ta patarei- ja akujäätmed tasuta tagasi võtma.
Tarbijaid tuleb teavitada Tagasivõtusüsteemi oluline osa on tarbijate teavitamine, et tõsta tarbijate keskkonnateadlikkust ning tagada selle läbi tõhusam patarei- ja akujäätmete kogumine. Alates 26. septembrist 2008 peavad olema kõigis kantavate ja mootorsõidukite patareide ja akude müügikohtades üleval teated, et patarei- ja akujäätmeid saab samasse või mujale müügikohta tagastada. Teated peavad asuma kõigile nähtaval kohal, piisavalt suure kirjaga kirjutatud ning olema nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Vabariigi Valitsuse 7. augusti 2008 määrusega nr 124 „Patareidest ja akudest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad“ (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13013759) on sätestatud ka teate formaadi minimaalne suurus. Kui patarei- ja akujäätmete kogumismahuti on kõigile müügikoha külastajatele nähtavas kohas ning see on tähistatud asjakohase tähistusega, siis ei pea müügikohta teadet üles panema. Lisaks müügikohtadesse teadete ülespanemisele tuleb tarbijaid teavitada ka teabekampaaniate kaudu. Nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusega on sätestatud täpselt, mida tuleb teabekampaaniates käsitleda. Tootja peab korraldama vähemalt ühe üleriigilise teabekampaania aastas meediakanalite, üleriigilise levikuga ajalehtede, ajakirjade ja muude sarnaste üldsusele kättesaadavate kanalite kaudu. Selliseks kampaaniaks ei loeta kindlasti mitte ainult tootja kodulehele või Internetti üles pandud infot, sest Eestis leidub veel küllalt palju inimesi, kellel puudub ligipääs Internetile või kes ei oska seda piisavalt kasutada. Tootjatel on lubatud kulude kokkuhoidmise eesmärgil korraldada ka ühiseid teabekampaaniaid. Tootja võib korraldada ka väiksemaid kampaaniaid. Teabekampaaniaid ei pea ainukesena korraldama tööstuslike patareide ja akude tootja, kes võib selle info, mis teised peavad tarbijale läbi teabekampaaniate teatavaks tegema, teha kättesaadavaks muul viisil kui teabekampaania kaudu. Teabekampaaniaid tuleb korraldama hakata alates 1. jaanuarist 2009.
Kogumise määrad ja sihtarvud Tootjad peavad tagama, et hiljemalt 26. septembriks 2012 oleks jäätmetena kogutud vähemalt 25% ning 26.septembriks 2016 vähemalt 45% viimase kolme aasta keskmisena turule lastud kantavate patareide ja akude kogusest konkreetsel kalendriaastal. Mootorsõidukite patarei- ja akujäätmetel on need kogumise määrad vastavalt 75% ja 90%. Kogumise määra arvutamise täpne valem on sätestatud eespool nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Kogumise määra arvutamisel võetakse arvesse elektroonikaromudest eemaldatud patareid ja akud, kuid ei võeta arvesse mootorsõidukitest eemaldatud patareisid ja akusid. Mootorsõiduki patarei või aku võetakse arvesse romusõiduki taaskasutuse ja ringlussevõtu sihtarvude arvutamisel. Tootjatel ja jäätmekäitlejatel on kohustus jooksva kalendriaasta kestel kogutud patarei- ja akujäätmed suunata ringlussevõtmiseks. Hiljemalt 26. septembriks 2011 tuleb saavutada järgmised minimaalsed ringlussevõtu sihtarvud: 1) pliipatareide ja -akudel keskmiselt 65 massiprotsendi ulatuses, Sihtarvude arvutamisel võetakse arvesse ka elektroonikaromudest eemaldatud patareid ja akud.
Uuenenud käitlusnõudeid Keskkonnaministri 10. jaanuari 2008 määrusega nr 5 „Kasutatud patareide ja akude käitlusnõuded“ (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12910878) on kehtestatud nõuded patarei- ja akujäätmete käitlus- ja ladustamiskohtadele ning patarei- ja akujäätmete käitlemisele. Ka need nõuded jõustuvad 26. septembril 2008. Nii peab määruse kohaselt patarei- ja akujäätmetest sortimiseks või ringlussevõtuks või kõrvaldamiseks ettevalmistamise käigus eemaldada vähemalt kõik vedelikud. Patarei- ja akujäätmete käitlus- ja ladustamiskoht, sealhulgas ladustamiskoht, peab vastama jäätmeseaduses jäätmekäitluskohale sätestatud nõuetele ning vedelikukindla pinnakattega ja ilmastikukindla pealiskattega. Patarei- ja akujäätmete kogumismahutid, mida kasutatakse välitingimustes, peavad olema ilmastikukindlad, ei lase läbi vedelikke, happekindel ning kust ei saa kolmandad isikud ilma abivahendeid kasutamata või mahutit purustamata patareisid ja akusid välja võtta. Siseruumides kasutatava mahuti ainukeseks erandiks on see, et see ei pea olema ilmastikukindel (kõik teised nõuded laienevad ka sellele). (Artikkel kirjutatud Eesti Majanduse Teataja tellimusel.) |
