30. detsembril 2008 kirjutas Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves alla otsusele kuulutada välja Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse Keskkonnaametiks ühendamisega seonduv Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus. 30. detsembril kuulutas riigisekretär välja avaliku konkursi Keskkonnaameti peadirektori ametikohale. Vt Avalik konkurss: Keskkonnaameti peadirektor. Riigikogu kiitis heaks Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse Keskkonnaametiks (esialgse nimetusega Keskkonna- ja Looduskaitseamet) ühendamise ja sellega seonduva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 18. detsembril 2008. aastal. Ameti moodustamist hakkas 3. novembrist juhtima senine Tartumaa keskkonnateenistuse juhataja Jalmar Mandel, asudes tööle Keskkonnaministeeriumi nõuniku ametikohale.
Ümberkorralduste vajadus Ümberkorralduste vajaduse tingib eelkõige Keskkonnaministeeriumi valitsemisala praegune ülesehituse keerukus ja kulukus. “Ministeeriumi esindab igas maakonnas mitu asutust ja inimestel pole lihtne leida just seda õiget kohta, kuhu oma küsimustega pöörduda,“ selgitas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. Vt Riigikogu infotund: küsimustele vastab keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Uude asutusse koondatakse kõik keskkonnalubade väljastamisega seotud ülesanded, mis muudab riigiga keskkonnateemal suhtlemise oluliselt arusaadavamaks ja tõhusamaks. Keskkonnaministri sõnul on ümberkorralduste näol tegemist eelkõige Keskkonnaministeeriumi valitsemisala struktuuriliste muudatustega, mis hõlmavad keskkonnateenistuste laiaulatuslikest ülesannetest lähtuvalt maapõue, välisõhu, veemajanduse, jäätmemajanduse, kalavarude, looduskaitse jne korraldamist.
Keskkonnaministeeriumi haldusala administratiivsel ümberkorraldamisel ei muutu riigi keskkonnapoliitilised strateegilised eesmärgid, mis on määratletud koostöös paljude ekspertidega ning heaks kiidetud Riigikogus. Keskkonnaministeeriumi ja tema haldusala asutuste tegevuse aluseks on ka ümberkorraldustejärgselt keskkonnavaldkonna pikaajalises strateegilises dokumendis “Keskkonnastrateegia aastani 2030” sätestatud eesmärgid, meetmed ja mõõdikud.
Eelnõu kohaselt planeeritakse ministeeriumi allasutused ühendada 2009. aasta 1. jaanuarist. Lõpliku sõna ütleb ministeeriumi haldusala ühinemisega seotud seadusemuudatuste osas Riigikogu.
Ülesanded juhtgrupile Keskkonnahalduse ümberkorraldamiseks moodustas keskkonnaminister 2008. a juuni alguses juhtgrupi. Minister seadis juhtgrupile ülesandeks teha ettepanekuid, kuidas keskkonnavaldkonnas tõhustada riigi strateegiliste ülesannete täideviimist, kasutada paremini olemasolevaid ressursse, pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid ning tagada võime pikaajaliseks edukaks kohanemiseks väliskeskkonnast tulenevate muudatustega. Kõige selle tulemusena peaks muutuma ministeeriumi valitsemisala tegutsemine kompaktsemaks, läbipaistvamaks ja kliendisõbralikumaks – oleme ju kodanike teenindajad. Seega on ümberkorralduste põhirõhk esmajoones keskkonnakorralduse administreerimisel.
Vt artikkel Postimehes:
Töötajad on teadlikud kavatsusest teha ümberkorraldusi Nii Keskkonnaministeeriumi peamaja kui ka valitsemisala asutuste töötajad on kursis kavandatavate muudatustega. Kevadel, kui ümberkorraldustega algust tehti, kohtus keskkonnaminister ümberkorraldustega seotud valitsemisala asutuste esindajatega, ka on juhtgruppi kaasatud valitsemisala asutuste esindajad. Keskkonnaministeeriumi siseveebis on jagatud teavet, samas on avatud foorum, mille kaudu saavad töötajad ümberkorralduste teemal ettepanekuid ja arvamusi avaldada ning küsimusi esitada. Keskkonnahalduse ümberkorraldamiseks töötas juhtgrupi ellu kutsutud erinevate valitsemisala asutuste esindajatest koosnev töögrupp eelneva analüüsi alusel haldusala ümberkorraldusteks välja kuus varianti. Septembri alguses esitas juhtgrupp variandid ehk alternatiivid minister Jaanus Tamkivile. I alternatiiv II alternatiiv III alternatiiv IV alternatiiv V alternatiiv VI alternatiiv
Toimus laiem arutelu Juhtgrupp ise eelistas pärast põhjalikke arutelusid mõningate täienduste ja muudatustega VI alternatiivi ehk võimalust. Juhtgrupi hinnangul lahendaks nimetatud alternatiiv kõige paremini ümberkorraldustega seatud ülesannet, ehk ühtse asutuse loomine aitaks vältida tööülesannete dubleerimist ja killustatust ning parandaks spetsialistidevahelist infovahetust; süsteem muutuks Keskkonnaministeeriumiga suhtlevate inimestele ja ettevõtjatele lihtsamini mõistetavaks. Lisaks võimaldaks praktiliste looduskaitsetööde teostamise ja külastuskorralduse kohustuse panemine RMK-le vähendada survet riigieelarvele ja Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK). Seni on Looduskaitsekeskus praktiliste tööde tegemiseks taotlenud vahendeid KIK-ist.
Pärast alternatiivsete lahenduste väljapakkumist toimus nende üle laiem arutelu ja lahenduste analüüs, kus osalesid ministeeriumi ja valitsemisala asutuste valdkondlikud eksperdid. Lisaks arutas minister ümberkorralduste teemat septembri teisel nädalal Riigikogu keskkonnakomisjonis ja kohtub ka keskkonnaorganisatsioonide esindajatega. Oma otsuse lõpliku variandi kohta tegi minister septembri lõpuks.
Vaata töögrupis arutlusel olnud aletrnatiive (kujundatud graafiliselt)
Vaata ümberkorralduste kohta esitatud küsimusi ja vastuseid.
|
