Keskkonnaministeerium tellis Eesti veemajanduskavade ettevalmistamiseks uuringu, mis määratles olulised veemajandusprobleemid Eesti vesikondade lõikes. AS-i Maves tehtud uuring selgitas ka välja veemajanduse valdkonda mõjutavad tegevused ning hindas nendega kaasnevaid negatiivseid mõjusid nii keskkonna kui ka sotsiaalmajandusliku poole pealt. Lisaks veemajandusprobleemide kirjeldamisele keskendusid uuringu läbiviijad sellele, kas ja mil määral aitavad veemajanduskavades kavandatud meetmed saavutada EL vee raamdirektiivi poolt seatud eesmärke ja millised on meetmete rakendamisega kaasneda võivad mõjud. On ju veepoliitika raamdirektiivi nõuete täitmine kohustuslik, kuid veel olulisem on saavutada/hoida hea veekeskkond praegustele ja tulevastele inimpõlvedele. Veemajanduskavades veekogumite seisundi parendamiseks/säilitamiseks kavandatud tegevused peavad toetama jätkusuutlikku arengut, arvestama nende tegevuste sotsiaalse ja majandusliku mõjuga. Vt Ülevaade olulistest veemajandusprobleemidest Uuringu aruandest võib järeldada, et Eesti veekogude suurimad saastajad on põllumajandus ja reovesi ning kuni aastani 2015 ei suudeta umbes viiendikus veekogudes ka kõige suuremate pingutuste korral head seisundit saavutada. Põllumajandustegevus, asulate reovesi ja veekogude paisutamine ehk kalade rände takistamine on negatiivselt mõjutanud just pinnavett. Põhjaveele on aga halvasti mõjunud põlevkivi kaevandamine, seda eeskätt Ida-Virumaal. “Intensiivistuv ja kontsentreeruv põllumajandustegevus põhjustab meil järjest suurenevaid piirkondlikke reostusi, mille vältimine ja likvideerimine on äärmiselt kulukad,” kinnitas ka Keskkonnaministeeriumi veeosakonna spetsialist Rene Reisner. “Kuid Eesti vee seisundit mõjutavad olulisel määral ka prügilatest ja jääkreostuskolletest pärit reostusained, veevõtt nii olme kui ka tööstuste vajadusteks ning kaevandamise ning kuivendamisega kaasnevad veeheited.” Linnade ja asulate veeprobleemid on valdavalt tingitud sellest, et veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteeme pole piisavalt rajatud või uuendatud. Oma osa on valglinnastumisel, mille tagajärjel suureneb veevõtt ja reostuskoormus neis uutes elamupiirkondades, kus enne olid veekogud inimtegevusest mõjutamata. Tunduvalt paremas seisus on need alad, kus vähe tegeldakse põllumajandusega, puuduvad suured vett mõjutavad karjäärid ning veekogudesse juhitav heitvesi vastab nõuetele. Näiteks on inimtegevusest suuresti mõjutamata jäänud Prandi jõe ülemjooksu ning Pikkmetsa, Käoru, Toonoja, Paelama, Uia, Tõramaa ja Loode jõed Pärnu alamvesikonnas. “Kõige hullem on olukord Pääsküla, Kroodi, Ilmatsalu ja Koreli ojades-jõgedes,” ütles Reisner. Ühtekokku kuulub Eestis hindamisele 14 340 kilomeetrit vooluveekogusid. Valdav osa neist saab aastaks 2015 heasse seisundisse, ülejäänud umbes 1860 kilomeetri puhul nii häid väljavaateid pole. Vt Veekogude seisundi prognoos aastaks 2015 Abinõud veeseisundi parandamiseks nähakse ette Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikonna veemajanduskavade eelnõudes. Need omakorda on koostatud alamvesikondade veemajanduskavade põhjal. Kavade eelnõudega saab alates tänavu detsembrist tutvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehekülje kaudu ja järgmise aasta suvest on need olemas ka kõikides maakondades. “Ootame kuni järgmise aasta lõpuni kõikide asjasthuvitatud inimeste ettepanekuid ning vastuväiteid,” märkis Reisner. Vt lisaks: Lisainfo: (26.08.2008) |
