Esileht » Uudised ja artiklid » Artiklid 2006-2008

Pakendeid tagastades säästad raha ja keskkonda

Pille Jõekaar, Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist

Kas sulle tundub, et köögis saab prügiämber väga kiiresti täis, kusjuures see ei kaalugi palju? Kui jah, siis viskad sinagi pakendijäätmed tavaprügi hulka.

Aastas tekib ühe elaniku kohta keskmiselt 425 kilo ehk viis 800-liitrist konteineritäit olmejäätmeid, mille sisust veerandi või isegi kolmandiku moodustavad pakendijäätmed. Aga miks visata pakendid sellise prügi hulka, mille äraveo ja ladestamise eest tuleb maksta, kui need võib vastavasse konteinerisse või kauplusesse täiesti tasuta tagastada. Ka ei saa olmejäätmetega koos ära visatud pakendeid enam taaskasutada.

Seega – pakendeid tasuta tagastades säästad nii raha kui ka keskkonda, sest olmejäätmete jaoks võid muretseda väiksema konteineri, mille tühjendamine on odavam. Puhast tühja pakendit aga saab pärast ümbertöötlemist taas millekski kasutada, ja see on selge keskkonnasääst.

Enamasti on pakendijäätmete tasuta äraandmis- ehk kogumiskohas eraldi konteinerid PABERILE JA PAPILE ning SEGAPAKENDILE. Mõnel pool on eraldi konteinerid ka KLAASPAKENDILE. Kui eraldi klaaspakendikonteinerit pole, tuleb klaaspakend visata segapakendikonteinerisse. Kus sellised konteinerid asuvad ja missugused kauplused pakendeid tagasi võtavad, selle saad teada kohalikust omavalitsusest.

Mida panna konteinerisse?

PABER JA PAPP
Ajalehed, ajakirjad, kataloogid, pappkastid ja -karbid, paberkotid jm puhtad paberpakendid.

SEGAPAKEND
Plastpakend: jogurti- ja võitopsid, õli- ja majoneesipudelid, kosmeetika- ja hooldustoodete pakendid, plastnõud ja karbid jne.
Metallpakend: toidu- ja joogipakendi metallkaaned ja korgid, konservkarbid ja -purgid jne.
Joogikartong jm kihilisest papist pakend: kartongist piima- ja mahlapakendid, kondiitritoodete karbid jne.

KLAASPAKEND
Värvitust ja värvilisest klaasist alkoholipudelid, klaaspurgid, siirupipudelid jne.

Pea meeles! Kui paned kasutatud pakendeid pakendijäätmete konteinerisse, siis jälgi, et need oleksid tühjad (vajadusel vähese veega üle loputatud) ja kokku pressitud.

Mida ei tohi konteinerisse panna?
– Toidu- ja muid biojäätmeid;
– vanu riideid ja jalanõusid;
– aknaklaasi, keraamilisi ja klaasnõusid ning lambipirne;
– tühjendamata ja tugevalt määrdunud pakendeid;
– tootega täidetud aerosoolipudeleid ja kemikaalide pakendeid.

Teeni pandipakendiga raha!

Paljude joogipakendite eest oled joogi ostmisel tasunud tagatisraha ehk panti (kas 1 kroon või 50 senti). Selle raha saab tagasi, kui viid pudelid või purgid kauplusesse või vastavasse tagasivõtupunkti.

Pandi alla kuuluvad ühekorra- ja korduskasutusega klaaspudelites, plastpudelites ja metallpakendites joogid: õlu, madala alkoholisisaldusega joogid (kuni 6% vol) ja karastusjoogid (gaseeritud ja gaseerivata vesi, energiajoogid, mahlad, nektarid jne).

Joogipakend on tagastamiskõlbulik, kui:
- etikett on nähtav, sellel olevad ribakood ja pandimärk on terved ja loetavad;
- klaaspakend on terve ja ilma korgita;
- plastpakend ja metallpakend on äratuntavalt sama kujuga kui müügihetkel;
- pakendi sisse ei ole visatud prahti (sigaretid, metallkorgid jne);
- pakend on tühi (ei pea olema pestud).

Mida tohib tulle loopida?

Levinud on väited, et kodus prügi ei tekigi ja selle vähese, mis tekib, võib ju ära põletada. See on küll väga vastutustundetu mõtlemine ja tegutsemine, sest jäätmeid kodus põletades paiskame välisõhku tõeliselt tervist ohustava mürgikokteili, ülimürgiste vähkipõhjustavate dioksiinideni välja…

Kodus võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. Lubatud on ka polüetüleenkile ja polüpropüleeni (näiteks leivakottide) põletamine väikestes kogustes pliidi all, sest polüetüleen ja polüpropüleen sisaldavad vaid süsinikku ja vesinikku. (Polüetüleenesemeid on kerge teistest eristada – need tunduvad katsumisel rasvasena, pehmenevad soojendamisel kergesti ja põlevad sinaka leegiga, levitades sulatatud parafiini lõhna.)

NB! Mitte mingil juhul ei tohi kodudes põletada PET-pudeleid jt plastjäätmeid (eriti PVC-sisaldusega). Plasti põletamine on ohtlik nii inimeste tervisele kui ka keskkonnale. Samuti võib kodune (plast)jäätmepõletus rikkuda küttekolde.

Nii et sortige ikka oma jäätmed ilusti eraldi ja viige ettenähtud kohtadesse. Seda isegi juhul, kui see alguses tülikas tundub. Eks ikka kohalik omavalitsus peab jäätmemajanduse sedavõrd korda saama, et kõigil selle piirkonna elanikel oleks jäätmetest lahtisaamine võimalikult hõlpus, soodus ja keskkonnasäästlik.

Lisatarkust vaata aadressil:
http://www.taaratark.ee/
http://www.envir.ee/1003

(Artikkel ilmus juulis 2008 maakonnalehtedes.)