Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel algab looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava koostamine aastateks 2010–2020. Esimene selleteemaline avalik arutelu toimub ministeeriumis 19. veebruaril kell 13. Vaata lisaks: Looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava koostamine Ehitusmaavarade ehk looduslike ehitusmaterjalide arengukava on maapõuealane strateegiline dokument, mille eesmärk on määrata riigi huvi ja selle alusel lahendada koostamise ettepaneku eelnõus nimetatud ehitusmaavarade kaevandamise ja kasutamisega seotud vastuolud ja probleemid, kindlustades Eesti järjepideva varustatuse nimetatud ehitustoormega. Arengukava hakkab käsitlema kogu Eestis paikneva lubjakivi, dolokivi, kristalliinse ehituskivi, liiva, kruusa ja savi kaevandamist ning kasutamist. Arengukava eelnõu koostamise aluseks on Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ning selle rakendusplaan ehk Eesti keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013. Vajaduse sellise arengukava koostamiseks on tekitanud ehitusmaavarade tarbimisega kaasnevad probleemid. Kuna ehitusmaavarade, eelkõige lubja- ja dolokivi puudus võib hakata lähiaastail takistama Eesti majanduse arengut, tuleb kavandada võimalused pidevalt kasvava ehitusmaavarade vajaduse ning omavalitsuste ja elanikkonna kaevandamisvastase hoiaku vahelise vastuolu leevendamiseks. Arengukava eelnõu peaks valmima 2009. aasta lõpuks ja siis esitatakse see Vabariigi Valitsusele. Ehitusmaavarade arengukava koostamise eest vastutab Keskkonnaministeerium, kes on maapõueseaduse järgi maavara kasutamisega seotud lubade andja ning omab selle kaudu võimalust suunata ehitusmaavarade kasutamist. Ehitusmaavarade arengukava väljatöötamisse on kaasatud Rahandusministeerium, regionaalminister ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle valitsemisalasse kuulub muu hulgas elamumajanduse, ehituse ja transpordipoliitika kavandamine, samuti tehnoloogiaalane arendustegevus ja innovatsioon, sh ka kaevandamisküsimustes ning selle valdkonna arengu korraldamine. Keskkonnaministeerium korraldab erinevate huvirühmade (keskkonnaorganisatsioonid, kohalike omavalitsuste ja ehitusmaavaradega seotud ettevõtjate esindajad) kaasamiseks arengukava koostamisse avalikke arutelusid. |