Esileht » Uudised ja artiklid » Uudised 2008

EL kalandusnõukogu võttis vastu otsused ebaseadusliku kalapüügi tõkestamiseks

Sel nädalal Luksemburgis toimunud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogus kiideti heaks nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks. Lisaks kiitsid nõukogus osalejad heaks tundlike avamere ökosüsteemide kaitset puudutava määruse.

„Ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük on kogu maailmas üks tõsisemaid ohte kalavarude säästvale arengule ja merekeskkonna bioloogilisele mitmekesisusele,“ ütles Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Kaire Märtin. „Teadlaste hinnangul püütakse väga suur osa maailma kalavarudest välja just ebaseaduslikult, ilma igasuguseid piiranguid ja teaduspõhimõtteid järgimata,“ lisas ta. Ühenduse kalalaevastik on üks maailma suurimaid ja püügivõimsuselt maailmas kolmandal kohal, mistõttu peavad Euroopa Liidu liikmesriigid rakendama väga tõhusaid meetmed takistamaks ebaseaduslikku tegevust, et tagada jätkusuutlik kalavarude areng. Euroopa Liidus on ka suurim kalatoodete turg ja EL on kalatoodete peamine importija. 2005. aastal imporditi ühendusse ligi 14 miljardi euro väärtuses kalatooteid. Ebaseaduslikust kalapüügist tuleneva kala väärtuseks hinnatakse seevastu ca 9-10 miljardit eurot aastas.

„Kuna tegemist on rahvusvaheliselt tõsise probleemiga, mille vältimiseks ja lõpetamiseks tuleb kiiresti võtta asjakohaseid meetmeid, kiideti Kalandusnõgus heaks määrus, mille eesmärk on peatada ebaseaduslike kalasaaduste import Euroopa Liidu riikidesse,“ võttis Märtin nõukogu tulemused kokku. Määruse kohaselt luuakse sertifitseerimissüsteem, mis võimaldab katta selle probleemi kõiki tahke ehk kogu tarneahelat. „Süsteemi kohaselt peavad kõik ühendusse imporditavad kalatooted, sealhulgas töödeldud tooted olema varustatud lipuriigi sertifikaadiga, mis tõendab, et need on püütud seaduslikult,“ märkis ta. „Samuti tuleks tõhustada kolmandate riikide kalalaevade lossimise seiret, kehtestades ühenduse sadamatesse sissesõidule ja ümberlaadimisele uued tingimused.“

Määrusega nähakse ette ka rida abinõusid, mis peavad takistama kalapüügi ettevõtjaid kasutamast olukorda, kus mõningad riigid ei suuda tagada kalalaevade kalavarude majandamise ja kaitse eeskirjade täitmist. Samuti luuakse süsteem ühise kalanduspoliitika tõsiste rikkumiste suhtes liikmesriikides kohaldatavate sanktsioonide maksimumtasemete ühtlustamiseks. Sanktsiooni määr tõsise rikkumise eest on vähemalt viiekordne kalatoodete väärtus, mis on saadud tõsist rikkumist toime pannes. Määrus rakendub 1. jaanuarist 2010. Euroopa Liidu Komisjon alustab tihedat koos- ja teavitustööd kolmandates riikides, et süsteem võimalikult valutult käivituks ning ei põhjustaks asjatuid viivitusi ettevõtete töös.

Samuti kiideti kohtumisel heaks nõukogu määrus, milles käsitletakse ohualtide avamere ökosüsteemide kaitset põhjapüügivahendite kahjuliku mõju eest. „Määrus kehtib aladel, kus puuduvad piirkondlikud kalandusorganisatsioonid ning kus need organisatsioonid ei ole ka loomisel,“ ütles Märtin. Näiteks Atlandi ookeanil kehtib see määrus Edela-Atlandi kalapüügi piirkonnas. Määrus on üles ehitatud põhimõttel, et sinna piirkonda põhjapüünistega püügile minnes tuleb enne kalapüügiloa saamist esitada püügiplaan, mis kirjeldab täpset püügipiirkonda ning sügavusi,“ täpsustas ta. Näiteks tundlikel merealadel, kus esineb koralle ja veealuseid mereahelikke, ei ole kalapüük põhjapüünistega lubatud. Kui vastava ala kohta ei ole tehtud põhjauuringuid või kui need ei ole kättesaadavad, on põhjapüünistega püük seal samuti keelatud.

Lisainfo:
Kaire Märtin,
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist
6260 718

Brita Merisalu,
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
626 2908, 527 6851


(27.06.2008)