Esileht » Uudised ja artiklid

Ministeerium auditeeris RMK hangete korraldust

Keskkonnaministeeriumi siseauditi osakond viis 2007. a lõpus läbi erakorralise auditi RMK-s eesmärgiga hinnata RMK hangete korraldust ning sisekontrollide rakendatust.

Auditi aruannet on kajastanud ka ajakirjandus (13. juunil Äripäev ja 21. juunil Postimees), keskendudes üksikutele aspektidele, mis ei anna auditi tulemustest ülevaatlikku ja tõepärast pilti.

Allpool toome auditi aruandest ülevaate. Samas aga märgime, et aruandes esitatud tähelepanekute mahu suuruse tõttu (lõpparuande maht on 60 lk) esitame siiski vaid olulisemad järeldused ja soovitused ning nendele auditeeritava poolt esitatud kommentaarid.

Auditi lõpparuandega on olnud ja on jätkuvalt võimalik tutvuda Keskkonnaministeeriumi siseauditi osakonnas, aruannet on tutvustatud ajakirjanikele, Riigikogu liikmetele ja ministeeriumide esindajatele jne.

 

Lühiülevaade puudustest, mis Keskkonnaministeeriumi siseauditi osakonna töötajad tuvastasid RMK-s läbiviidud auditi käigus:

• metsamajanduslike tööde (teenuste) ostmisel perioodil 2004–2007 on rikutud riigihankeseaduse nõudeid;
• perioodil 2004–2007 puudus RMK juhtkonnal usaldusväärne info riigihangete seaduslikkuse kohta, juhtimiskontroll oli nõrk, siseauditi talitus ei olnud auditeerinud hangete valdkonda, samuti ei olnud Riigihangete Amet teostanud RMK-s sellesisulist riiklikku järelevalvet;
• RMK-s kehtestatud hangete kord ei võimaldanud vaadeldaval perioodil riigihangete teostamise ühtlustamist;
• lepingutes fikseeritud leppetrahve ei rakendatud, RMK huvide kaitstus ja järelevalve lepingutingimuste täitmise üle oli nõrk;
• riski RMK finantshuvidele tekitas seegi, et hankelepingud ei olnud üheselt mõistetavad hangete mahtude sätete osas ja tehingute lõikes, arvetel kajastusid üheaegselt erinevad teenuste mahuühikud;
• üheski kontrollitud töövõtulepingus ei olnud viidet riigihankele, mille alusel oli leping sõlmitud;
• tuvastati risk, et metsnikud määravad lankidele ebaõigeid ja tegelikkusest raskemaid tingimusi, mistõttu võidakse maksta metsaülestöötamise eest suuremat tasu, kui tegelikele tingimustele kohane (kohustuste lahustuse nõude ja nelja silma printsiibi puudumine töökorralduses);
• puudusid metsamajanduslike, s.o põhitegevuste andmete õigsust tagavad regulatsioonid, polnud tagatud metsamaterjalide varude ja kulude andmete õigsus, mistõttu arvestuses esinevaid andmeid ei saa pidada usaldusväärseks;
• veoselehtede dokumendihaldus ei toiminud reeglipäraselt, nende käitlemises tuvastati olulisi puudusi, järelkontrolli puudulikkus lõi eelduse pettusteks;
• raiete eelne hindamine oli formaalne ja ei taganud andmete usaldusväärsust, mistõttu ohus eelarvevahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine, aga ka RMK põhitegevuseesmärkide täitmine;
• inventuuride tulemusi ei saanud pidada usaldusväärseteks;
• järelkontroll metskondade üle ei kavandatud järjepidevalt, kontroll polnud tõhus;
  
• kuna varade säilimise eest materiaalse vastutuse seadmise korraldust polnud ühtsetel alustel reglementeeritud ja vastutuse jaotuses puudus selgepiirilisus, ei polnud kaitstud RMK kui tööandja huvid.

 

Vt RMK hangete korralduse vastavuse hindamine kehtestatud nõuetele (lühendatult)