Esileht » Uudised ja artiklid » Uudised 2008
„Põlevkivi on Eesti rahvuslik rikkus ja strateegiline maavara, tänu millele suudame ennast ise varustada vajaliku elektrienergiaga,” ütles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. “Kuid paraku olid seni kindlaks määramata riigi huvid põlevkivi kaevandamisel ning kasutamisel.“ Määramatus tõi kaasa selle, et 2005. aastaks oli väljastatud lube põlevkivi kaevandamiseks kokku ligi 24 miljonile tonnile aastas ja taotlusi oli laekunud veel 26 miljoni tonni kaevandamiseks. Kõiki nõuetekohaseid taotlusi tuli menetleda ja loa väljaandmisest keeldumiseks seaduslik alus praktiliselt puudus. Riigi huvide määratlemiseks otsustas valitsus algatada arengukava koostamise ja 2006. aasta märtsis kiitis Riigikogu heaks maapõueseaduse muudatuse, millega peatati põlevkivi kaevandamislubade taotluste menetlemine kuni arengukava kinnitamiseni. „Valminud arengukava eelnõu sätestab, et riigi huvi on Eesti tarbijate tõrgeteta varustamine elektri- ja soojusenergiaga ning väärtustatud põlevkivitoodetega,” rõhutas Tamkivi. Ta lisas, et seejuures tuleb kaevandamisel ja töötlemisel rakendada parimat võimalikku tehnoloogiat ja kasutada nii põlevkivi kui ka sellega kaasnevaid loodusvarasid säästlikult ning võimalikult väikese negatiivse keskkonna- ja sotsiaalse mõjuga. “Väga oluline on see, et põlevkivi jätkuks võimalikult pikaks ajaks, sest see tagab riigi energeetilise julgeoleku ja jätkusuutliku arengu,” märkis minister. Põlevkivi kaevandamise aastane piir on eelnõus kuni 20 miljonit tonni, samas on kindel suund võetud kaevandamismahu järk-järgulisele vähendamisele. Arengukavas seatakse sihiks, et aastaks 2015 saavutatakse põlevkivi kaevandamise ülempiiriks 15 miljonit tonni aastas. Kuna kehtivate lubade alusel võib praegu kaevandada isegi rohkem kui 20 miljonit tonni, on ministeerium jõudnud põlevkivi kaevandajatega kokkuleppele mahtude vähendamiseks. Selleks, et maksimaalne kaevandamismaht ja kaevandamislubade andmisest keeldumise põhjused oleksid seaduslikud, valmistas Keskkonnaministeerium koos arengukava eelnõuga ette ka maapõueseaduse ja säästva arengu seaduse muutmise eelnõu, mille valitsus samuti täna heaks kiitis. Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava koostamise aluseks on “Kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline riiklik arengukava aastani 2015”. Lisaks Keskkonnaministeeriumile osalesid arengukava koostamises Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium. Arengukava koostamise töögruppi juhtis Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik Anto Raukas, koostamisel osalesid ka avalikkuse ja huvigruppide esindajad. Samaaegselt arengukava koostamisega toimus selle keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille läbiviimist juhtis tollane Säästva Eesti Instituudi juhataja, nüüdne Riigikogu liige Valdur Lahtvee. Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava eelnõu koos rakendusplaani ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande ning maapõueseaduse muudatustega läbis enne Vabariigi Valitsusele esitamist e-õiguse kaudu kooskõlastusringi, mille käigus tegid ministeeriumid ligi 30 parandusettepanekut. Näiteks viidi arengukavasse sisse sätteid, mis rõhutavad veelgi enam vajadust kasutada kaevandamisel parimat võimalikku tehnikat ja tehnoloogiat, edendada põlevkivi valdkonnas rakendusuuringuid ja tootearendust ja pöörata suuremat tähelepanu elukeskkonna ning inimeste tervise kaitsmisele. Kõik arengukavasse tehtud muudatused on olnud pidevalt Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel aadressil http://www.envir.ee/232764 Lõpliku sõna nii arengukava kui ka seadusemuudatuste osas ütleb Riigikogu. Lisainfo: Agnes Jürgens, (12.06.2008) |
