Esileht » Uudised ja artiklid » Uudised 2008
“Näiteks saime teada, et väga suurt osa vastanutest häirib veekogudele ligipääsu puudumine, eeskätt kallasraja ebaseadusliku sulgemise näol, see küsimus vajab lahendamist,” ütles Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Herki Tuus. Veel nurisesid harrastuspüüdjad veekogude halva olukorra, kala vähesuse, röövpüüdjate, õigusaktide, paisude ja teiste kalade rännet takistavate ehitiste üle. “Mõned kurtsid sedagi, et hobiga ei saa tegelda laiskuse, töö, abikaasa, rahanappuse, ilma, ülerahvastatuse, purjus kaaslaste, koerte, kobraste jms tõttu,” loetles Tuus. “Kiideti aga püügilubade saamise ja nende eest tasumise lihtsat korda.” Eestis enim püütavad kalad on ahven, haug, särg, latikas, koger, linask ja jõeforell. Nii haug, ahven kui ka särg on meie mageveekogudes levinumad liigid, sestap valdavalt mageveekogudel kalastavad kalamehed just neid kõige rohkem saavadki. Samas aga ilmnes vastustest, et märksa rohkem soovitakse püüda lõhelisi ja teisi väärtuslikke kalaliike, nagu koha ja angerjas. Harrastuspüügil kogustega piiratavateks kalaliikideks pakkusid vastajad haugi, lõhelisi, koha, latikat ja linaskit, nende piirmääraks soovitati viis isendit. Ahvenale soovitati kehtestada piirang kilodes. “Kaalulised piirangud on üheks harrastuskalapüügi arengukava põhiteemaks, seda kaalutakse kindlasti väga põhjalikult ja uisapäisa otsuseid ei tehta,” lubas Tuus. Vastajad olid peaaegu ühel meelel, et harrastuspüügiks sobivad vahendid on spinning, vedel, sikuti, lendõng, põhjaõng, und, käsiõng. Nakkevõrgu kasutamist valdavalt ei soositud, kindlasti ei peaks seda vastajate hinnangul kasutama Eesti väikejärvedes ja jõgedes. Enamus vastanutest arvas, et harrastusliku kalapüügiõiguse tasu on praegu optimaalne, mõnede meelest isegi liiga madal. Paljud kalastajad oleksid nõus maksma kordades rohkem, kui nad teaksid, mida kasulikku kalavarudele selle eest tehakse. Pakutud summadest leidsid enam märkimist 200, 300 ja 500 krooni aastas. “Saime teada, et ligi pool vastanud harrastuskaluritest kulutab oma hobile aastas kindlasti üle 2000 krooni,” ütles Tuus. “Seega kulutavad ca 50 000 harrastuspüüdjat aastas sellele kokku ligi 117 miljonit krooni.” Riigile laekus mullu harrastusliku kalapüügiõiguse tasust (panga maksekorralduste alusel) ca 4,5 mln kr ning kalastuskaardiga püügiõigustasudest ca 2,1 mln kr. Küsitluse harrastuskalastajate seas aitasid Keskkonnaministeeriumil läbi viia kalastajate netiportaalid Kalale.ee ja Striborg.ee ning ajakiri Kalastaja. Vastajaid oli ligi 1500, mis on Eestis tehtavate küsitlustega võrreldes märkimisväärselt suur valim. Kalastajate vastused on abiks harrastusliku kalapüügi arengukava koostamisel, millega Keskkonnaministeerium on juba alustanud ja mille eesmärk on täpsustada harrastuskalastuse arengusuunad aastateks 2009–2013. Arengukava koostamisse kaasatakse võimalikult palju harrastuskalastajaid esindavaid klubisid ja organisatsioone. Kava koostamisel osalevad ka Riikliku Looduskaitsekeskuse, maakondade keskkonnateenistuste, keskkonnainspektsiooni, põllumajandusministeeriumi ja kalavarusid uurivate teadusasutuste esindajad. Arengukava peaks valmima 2009. aasta alguseks. Lisainfo: Agnes Jürgens, (5.06.200)
Vt lisaks http://www.envir.ee/983592 |
