Esileht » Uudised ja artiklid » Uudised 2008
“Algava projekti käigus soovime saada senisest põhjalikuma ülevaate Ida-Virumaa põhjaveest, luua mudelrakenduse seiresüsteemi, jälgida saasteainete liikumist põhjavees, hinnata üleujutuste riske jne,” loetles Keskkonnaministeeriumi veeosakonna spetsialist Rebeka Hansen kavandatud tegevusi. “Seminaril anname kohalike omavalitsuste ametnikele ja ettevõtetele ülevaate projekti eesmärkidest ja tutvustame ka põhjavee seisundit.” Ida-Viru maakonnas on põhjaveega palju probleeme. On seal ju juba 90 aastat kaevandatud nii all- kui ka pealmaakaevandustes põlevkivi, põletatud seda elektrijaamades ning töödeldud keemiatehastes. Sulfaadirikka vee väljapumpamine kaevandustest, kaevandamise tagajärjel tekkinud uued voolukanalid ja reostumine on avaldanud mõju nii põhjaveevarudele kui ka vee kvaliteedile. See tähendab vajadust hakata kiiresti tegelema Ida-Virumaal kasutatava veevaru olemasolu ja kvaliteedi tagamisega ja vajadusel otsida alternatiivseid allikaid. Üheks projekti eesmärgiks ongi praeguse seiresüsteemi edasiarendamine. See tähendab uute seirekaevude rajamist ning automaatsete seireseadmete paigaldamist, mis võimaldavad mõõta nii põhjaveetaset kui ka keemilisi kvaliteedinäitajaid. “Lisaks põhjavee olukorda käsitlevale andmebaasile valmib projekti käigus regionaalne mudel, mille abil saab jälgida põhjavee liikumist ja sedagi, kuhu ja kuidas jõuavad põhjavette sattunud saasteained,” ütles Hansen. “Kindlasti on see abiks omavalitsustele näiteks planeeringute tegemisel.” Projekt kestab 2010. aasta lõpuni. “Projekti lõppedes teame Ida-Virumaa põhjaveest oluliselt rohkem ja omavalitsused, kes peavad lahendama kohalike elanike põhjaveega seonduvaid probleeme, leiavad tänu sellele paremaid lahendusi,” ütles Hansen. Põhjalikud teadmised aitavad selgitada ka veetaseme langust või vee kaevudest kadumist. Praegu süüdistatakse selles tihtipeale ettevõtteid, kuigi selleks ei pruugi põhjust olla. Ida-Virumaa põhjavett käsitleva projekti välisabi saaja on Keskkonnaministeerium, partnerid ja projekti raames tehtavate tööde teostajad on Tartu Ülikool (vastutab kõigi vajalike tegevuste juhtimise eest), Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut, Eesti Geoloogiakeskus ja Norra Geotehnika Instituut kui nõuandev osapool. Projekti maksumus on 792 000 eurot (ca 12,40 mln kr), millest 673 200 eurot (ca 10,53 mln kr) rahastatakse Norra Finantsmehhanismist. Lisainfo: Agnes Jürgens, (4.06.2008) |
