Esileht » Uudised ja artiklid » Uudised 2008

Valitsus kiitis heaks riigi jäätmekava

Neljapäeval, 29. mail kiitis Vabariigi Valitsus heaks riigi jäätmekava aastateks 2008-2013, mille eesmärgiks on oluliselt vähendada jäätmete ladestamist ja tekkivate jäätmete ohtlikkust ning suurendada jäätmete taaskasutamist.

Aastatel 2008-2013 on jäätmekava esmatähtsad suunad jäätmete sortimine tekkekohal ja liigiti kogumine, jäätmejaamade-jäätmepunktide arendamine, jäätmete tekke ning ohtlikkuse vähendamine, sealhulgas jäätmete taaskasutamine energiatootmiseks ehk jäätmete nõuetekohane põletamine. Üheks oluliseks erinevuseks eelmise jäätmekavaga võrreldes on see, et sellesse on lisatud ka maakondade jäätmekavad.

„Et vähendada jäätmeid, on pakendiseaduses kehtestatud sihtarvud pakendijäätmete taaskasutamisel, samuti on jäätmeseaduses sätestatud piirangud olmejäätmete ladestamisel,“ ütles Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek. „Nende eesmärkide saavutamiseks on jäätmekavas planeeritud mitmeid tegevusi, mille elluviimine sõltub väga suures osas kohalikest omavalitsustest,“ märkis Eek lisades, et just kohalike omavalitsuste ülesanne on arendada jäätmejaamu ja jäätmete kogumiskohti.

Tervikliku üleriigilise jäätmekäitlussüsteemi saavutamiseks aastaks 2013 peavad kohalikud omavalitsused senisest enam tegema koostööd jäätmehooldust korraldavate dokumentide koostamisel ja jäätmete liigitikogumise arendamisel.

Jäätmekavas on ühe olulise probleemina välja toodud see, et 20% Eesti elanikonnast on jätkuvalt väljaspool jäätmekogumissüsteemi, mis soodustab prügistamist. Seda näitasid ka "Teeme ära 2008" prügikoristusaktsiooni tulemused. „Viie aasta pärast peab olema elanikkonna keskkonnateadlikkus kasvanud sedavõrd, et vähenenud on olmejäätmeteke ja suurenenud on jäätmete taaskasutamine,“ ütles Eek. „Vähenema peab illegaalne jäätmekäitlus, selle üle on võimalik saavutada kontroll korraldatud jäätmeveo, liigiti kogumise tõhustamise ja hästitoimiva järelevalve kaudu,“ täpsustas ta.

Jäätmekava raames analüüsiti erinevaid olmejäätmete käitlusvõimalusi, mis näitas, et kõige tõhusamad abinõud jäätmekava eesmärkide saavutamiseks on esmase taaskasutatava toorme väljasortimine ja järelejääva segaolmejäätmete põletamine. Olmejäätmete põletustehaste projektidega on juba algust tehtud.On reaalne, et  Tallinnas (Tallinna jäätmepõletustehase piirkonnas) rakendub see 2011. aastal. Seega, et täita jäätmeseaduses sätestatud nõudeid, peab igal juhul tõhustama biolagunevate jäätmete eraldi kogumist.

Jäätmekava näeb ette, et aastaks 2010 jääb Eestis tegutsema 6-7 jäätmekäitluskeskust (mille üheks osaks võib olla ka tavajäätmete ladestamine) ja 3-5 ohtlike ja tööstusjäätmeprügilat. Aastani 2009 tuleb sulgeda veel 10 tavajäätmeprügilat. Suletud prügilate korrastamine (katmine jm) jätkub aastani 2013.

Riigi jäätmekava koostamist korraldas Keskkonnaministeerium, lisaks olid kaasatud esindajad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, Siseministeeriumist, Eesti Jäätmekäitlejate Liidust, omavalitsusliitudest ning Eesti Keskkonnaühenduste Kojast.

Lisainfo:
Ulvi-Karmen Möller,
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist
626 2999


Brita Merisalu,
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
626 2908, 527 6851


(29.05.2008)