Esileht » Uudised ja artiklid » Uudised 2008
Eelkõige on metsaseaduse muutmise aluseks selle rakendamise käigus ilmnenud probleemid. Ilmnenud on vajadus teha seaduses mõned täpsustused, muudatused ja täiendused, et oleks tagatud kõikide metsapoliitika eesmärkide täitmine. Kehtiv metsaseadus sätestab mitmeid täiendavaid piiranguid ja kohustusi metsa majandamisel, mis ei täida oma eesmärki. Sellised piirangud on kavas kaotada. Näiteks: Tagatisraha metsade uuendamisel ja metsamajandamiskavade kehtestamine Kuhu on tänaseks jõutud Metsaseaduse eelnõu on tänaseks sisuliselt valmis Vabariigi Valitsusele esitamiseks. Metsaseaduse muudatusettepanekute koondamist alustati ajast, mil see 7. juunil 2006. aastal vastu võeti. Seaduse muutmisse on kaasatud metsanduse huvigrupid, kellelt on eelmise aasta sügisel laekunud hulgaliselt ettepanekuid (sh Riigikantselei poolt loodud kaasamisveebis www.osale.ee, kus metsaseaduse eelnõu kuu aega kommenteerimiseks üleval oli). Seadus on kooskõlastatud ministeeriumitega ning läbi keskkonnaministri metsandusnõukogu ka metsanduslike huvigruppidega. Millised on peamised muudatused Hetkel kavandatav metsaseaduse muudatus vähendab bürokraatiat ning annab erametsaomanikule vabamad käed otsustamaks, kuidas oma metsa majandada. Kehtima jäävad kõik jätkusuutlikule metsandusele omased kriteeriumid. Esimese tähtsa asjana jäetakse seaduses rakendamata metsauuendamise tagatisraha kontseptsioon. Praegu pole põhjust enam erametsaomanikult tagatisraha nõuda, sest praktika näitab, et rohkem kui 90% erametsast uuendatakse ilma tagatisrahatagi tähtaegselt. Kui omanik on langi lagedaks raiunud, kuid kahe aasta jooksul pole seal metsa uuendamiseks vajalikke töid teinud ning viis aastat pärast raiumist pole lank uuenenud, on riigil võimalik omanikult siiski välja mõista sunniraha. Teise suure punktina kaotatakse eelnõuga metsamajandamiskava kohustuslikkus. Praegu tohib metsaomanik oma metsas raiuda vaid nii, nagu kümneks aastaks koostatud metsamajandamiskava ette näeb. Seetõttu on oluliselt suurenenud bürokraatia ja riigi administratiivkoormus ning kavade kehtestamise tempo on aeglane. Muudatus tuleneb metsanduse arengukavast, endiselt jääb kohustuslikuks metsainventeerimise andmete koostamine. Metsamajandamisekavas kirjeldatakse õigusaktidest tulenevaid piiranguid ja kava kehtestajal pole ka täna õigust iseseisvalt metsamajandamist planeerida, vaid ta peab lähtuma ainult seaduses ja määrustes sätestatust. Andmete alusel metsamajandamiskavade koostamist toetab riik endiselt läbi SA Erametsakeskuse. Kolmanda erametsaomaniku jaoks tähtsa muudatusena lubab uus seadus ilma metsateatist esitamata raiuda aastas oma kinnistult enda tarbeks 15 tihumeetri asemel 20 tihumeetrit puitu, kuid mitte rohkem kui 3 tihumeetrit ühelt hektarilt (3 tm on keskeltläbi 5-10 puud). Sellises mahus raiumine kord aastas ei mõjuta metsa üldist seisundit. Neljanda olulisema muudatusena kaotatakse metsakategooriad ning taastatakse kaitset vajavate metsade sisuline kaitse. Metsakategooriate kaotamine metsaseadusest ei too endaga kaasa muudatusi kaitsere¾iimides, sest sisuliselt ei ole nimetatud määratlused kaitseregulatsiooni aluseks. Muudatuse aluseks on metsanduse arengukava. Enamus seaduse eelnõu muudatustest on normtehnilised ega too endaga kaasa sisulist muutust ning põhinevad üldjuhul Eesti metsanduse arengukavale aastani 2010. |
