Valitsus kiitis 29. mail 2008. aastal heaks seaduse eelnõu, millega vabastatakse Eesti põllumajandusettevõtjad saastetasu maksmisest välisõhku heidetava orgaanilise ühendi metaani (CH4) eest. Eelnõus ettenähtud muudatuse kohaselt ei rakendata saastetasu paiksetest saasteallikatest välisõhku heidetavate metaaniheitmete puhul. Tulenevalt sellest muudatusest korrigeeritakse ka sätet, mis käsitleb saastetasumäärasid lenduvate orgaaniliste ühendite heitmisel välisõhku.
Tagasivaade: Mai alguses tekitas ajakirjanduses elavat vastukaja keskkonnatasude seaduse see säte, mille alusel tuli keskkonnakompleksluba omavatel põllumajandusettevõtetel hakata saastetasu maksma ka õhkupaisatava metaani eest. Keskkonnaministeeriumi sai üksjagu süüdistusi ja päringuid, samas oli keskkonnaminister juba aprilli viimastel päevadel pöördunud Riigikogu keskkonnakomisjoni poole palvega võtta menetlusse keskkonnatasude seaduse muutmine, et vabastada ettevõtjad metaaniheidete eest saastetasu maksmise kohustusest. Seega oli ajaks, kui lehmade poolt õhku paisatava metaani ümber käis ajakirjanduses hoogne arutelu, olukorra sisuline lahendamine juba alanud ja 13. mail tegi Riigikogu juhatus otsuse hakata menetlema keskkonnatasude muutmise seadust. Selgitamaks, millest tegelikult jutt käis ja missuguseks kujuneb lahendus, avaldame valiku ministeeriumile saabunud küsimustest-vastustest.
Millise seaduse või määrusega sai võimalikuks tõsiasi, et tänavu hakati maksustama lehmi metaani õhkupaiskamise eest? 2007. aasta 30. oktoobrist jõustus Eestis ettevõtetele nõue viia oma tegevus vastavusse parima võimaliku tehnikaga ning omada keskkonnakompleksluba. Keskkonna kompleksluba peab olema nendel ettevõtetel, kelle tootmistegevusel on märkimisväärne mõju keskkonnale. Kompleksloas sisalduvad nii jäätmeluba, vee erikasutusluba kui ka välisõhu saasteluba. Kompleksloa andmete alusel arvestatakse saastetasud. Keskkonnakompleksloa kohuslastest suure hulga moodustavad põllumajandussfääris vaid suurtootjad, ehk need, kel on:
Kokku peaks keskkonna kompleksluba olema 163 põllumajandusega seotud ettevõttel: 117 veisekasvatuses, 41 seakasvatuses ja 5 linnukasvatuses, paraku ei ole mitmed põllumajandustootjad veel esitanud kompleksloa taotlustki… Saastetasude kehtestamise ja määrad näeb ette keskkonnatasude seadus, mille alusel saasteainete nimistusse kuulub 8 saasteainete ühendite gruppi. Neile kaheksale grupile sätestabki keskkonnatasude seadus saastetasude määrad. Näiteks tuleb saasteasu tasuda lenduvate orgaaniliste ühendite eest, mille alla praegu kehtiva keskkonnatasude seaduse mõistes kuulub ka metaan. Metaani näol on tegemist olulise kasvuhoonegaasiga, mida tekib rohkesti loomade, eriti mäletsejate seedeprotsessides ning samuti sõnniku anaeroobsel käärimisel. (Täpsustuseks: suurem osa metaani lendub loomast suu kaudu, mitte n-ö peerugaasina. Lisaks on puhas metaan lõhnatu, haisevad hoopis väävli- ja lämmastikuühendid, mis tekivad näiteks looma seedeprotsessis.) Keskkonnatasude seaduse alusel toimub saasteasude arvestamine mitte n-ö loomapõhiselt, vaid saastetasu tuleb maksta paiksetest saasteallikatest ehk sõnnikuhoidlatest ja lautadest eralduva metaani eest. Ehk teisisõnu – tädi Maali 1-2 lehma eest ei küsi keegi saastetasu, küll aga tuleb seda maksta neil ettevõtetel (sh põllumajandustootjatel), kes peavad omama keskkonnakompleksluba (vt ülevalt nende arvu ja künnisvõimsusi).
Kas sellise tasu kehtestamine oli Keskkonnaministeeriumi teadlik tahe või mõne ametniku apsakas? See ei olnud ametnike apsakas, kohustus maksta keskkonnaloas fikseeritud lenduvate orgaaniliste ainete heitmete eest tekkis 1999. aasta 10. veebruaril vastu võetud saastetasu seadusega. Kuna 2007. aasta 30. oktoobrist jõustus Eestis suurettevõtetele nõue omada keskkonnakompleksluba, siis hakkasid kohalikud keskkonnateenistused kompleksloa omanikele (sh põllumajanduse suurtootjatele) välja saatma makseteatisi, sh ka metaani eest, kuna seaduse alusel kuulub metaan maksustavate kasvuhoonegaaside hulka.
Millise ministri ajal seadustati see nn lehmade kõhutuule maksustamine? Lehmade kõhutuult ei ole kunagi maksustatud, maksustatud on ettevõte, kust välisõhku saastet paiskub. Ja saastetasu puhul võetakse arvesse selle ettevõtte paiksed saasteallikad, milleks loomakasvatusettevõtetel on sõnnikuhoidlad ja laudad. Kohustus maksta keskkonnaloas fikseeritud lenduvate orgaaniliste ainete heitmete eest tekkis 1999. aasta 10. veebruaril vastu võetud saastetasu seadusega, mille väljatöötamise ja vastuvõtmise ajal oli keskkonnaminister Villu Reiljan.
Kuidas viga parandatakse? Metaani näol on tegemist CO2-st 21 korda ohtlikuma kasvuhoonegaasiga. Kasvuhoonegaaside maksustamise eesmärk on õhkupaisatava saaste vähendamine. Samas on metaani vähendamiseks põllumajanduses praktiliselt kaks võimalust: kas karja vähendamine või metaankääritamine (sõnnikuhoidlas). Ehk teisisõnu – põllumajandustootmisest tulenevat metaani on praegu praktiliselt võimatu piirata, sest puudub parim võimalik tehnika. Seega ei peaks põllumajandustootmises tekkiva metaani eest saastetasu küsima. Spetsialistid on seisukohal, et metaani maksustamisega võib mõnel põllumajandusettevõttel tekkida majanduslikult üle jõu käiv maksukoormus, mis võib ettevõttele kaasa tuua konkurentsiraskusi ka välisturul. Tekkinud olukorra lahendamiseks pöördus Keskkonnaministeerium tänavu aprillis Riigikogu keskkonnakomisjoni poole palvega algatada keskkonnatasude seaduse muutmine, millega metaaniheitmed vabastataks saasteasu maksmisest. Minister Tamkivi tegi Riigikogu keskkonnakomisjonile ka ettepaneku kohaldada muudatusi tagasiulatuvalt ehk 2008. aasta algusest. Siis saaks neile põllumajandusettevõtetele, kellel on kompleksloa alusel esimese kvartali metaaniheitmete eest saastetasu makstud, selle tagastada.
Vaata ka |
