Esileht » Uudised ja artiklid » Artiklid 2006-2008
Jaanus Tamkivi, keskkonnaminister Võime julgesti kinnitada, et oleme metsarahvas – mets katab Eestimaast vähemalt poole ja sestap läheb kõik metsanduses toimuv meile korda. Praegu on metsandus taas kuum teema, seda ennekõike metsaseaduses kavandatavate muudatuste, kuid ka Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) ümberkorralduste tõttu. Muudatustel on ikka tulihingelisi pooldajaid ja kompromissituid vastaseid, selge see. Konstruktiivne arutelu on alati teretulnud ja aitab lähemale parematele lahendustele. Arusaamatused on aga platsis siis, kui üks või teine pool asub tahtliku eksitamise ja hämamise teele. Praegustes metsandusteemalistes väitlustes on seda ette tulnud, kuigi minu hinnangul on metsandus liiga tõsine teema selleks, et sellega poliitilist profiiti koguda.
Riigimetsa osa jääb alles ja suureneb Nii et väide riigimetsamaa vähenemisest on ümber lükatud – riigimetsamaa osa lähitulevikus hoopis suureneb. Valeväide on seegi, nagu saaks tulevikus riigile kuuluva metsamaa müüki otsustada vaid üheksa inimest RMK nõukogus. Ei ole nii – RMK nõukogu peab riigivara müügi endiselt keskkonnaministriga kooskõlastama ja põlise riigimetsa rendile andmise või müümisega mina nõustuda ei kavatse.
Kaitsemetsad on olulised ja saavad veelgi olulisemaks Seega – kaitseväärtustega metsade kaitsmine on jätkuvalt väga oluline. Metsaseadusest kaitsemetsade kategooria väljajätmisel on aga lihtne põhjus –praegused kaitsemetsad on üldjuhul kaitsealad või hoiualad, millel kehtivad piirangud on reguleeritud looduskaitseseadusega. Nii et metsaseaduse muudatusega kaob seadusest (eelnõu kohaselt) küll mõiste „kategooria“, kuid taastub vahepeal ärakaotatud sisuline kaitse.
Vaidlus raievanuste üle ja ümber Ja veel: tont teab kust on üles kerkinud dogma, et metsi raiutakse palju ja et raiumine on üdini halb. Seda toetab laialt levinud uskumus, justkui oleks Eestis mets otsa lõppemas, sest seda pidavat laastama ka salaraied. Ometi on tõsi hoopis see, et Eestimaad pole viimase saja aasta vältel katnud rohkem metsa kui praegu. Võrreldes okupatsioonieelse ajaga on metsamaade maht pea kahekordne. Statistika näitab selgelt, et riigimetsade raiemaht on vähenenud mõõdukas tempos, erametsade raiemaht on aga võrreldes 1997.–1999. aastate maksimumnumbritega vähenenud pea kolm korda. Ebaseadusliku raie osakaal on aga kordades kahanenud. Minu meelest tabab Maalehe peatoimetaja Sulev Valner 1. mai Maalehes kümnesse, kui ta kirjutab: “Metsa kaitsmise jutuga ei saa muidugi ka absurdini minna. Näiteks väites, et metsa ei tohiks enam üldse raiuda või hirmutades metsa täieliku kadumisega Eestimaalt. Küps mets ei saa lõputult raiumata jääda, nii nagu on ebareaalne loomakaitsjatel nõuda, et kõik Talleggi kanad või Ekseko sead peaksid surema loomulikku surma.”
Kes on riigimetsa hea ja tark peremees? Keskkonnaministeerium peab riigimetsa valitsejana tagama riigimetsaga hea ja targa ümberkäimise. Olen jätkuvalt seda meelt, et RMK saab sellega hakkama, sest seal töötavad professionaalid, kes oskavad ja tahavad olla riigimetsa head ning targad peremehed. Selleks aga olid ja on muudatused RMK juhtkonnas ja kogu asutuse struktuuris möödapääsmatud. RMK reformide pärast teravas toonis praegu etteheiteid tegevad kriitikud on kõige sellega kursis. Esiteks on Riigikontrolli audit avalik. Teiseks on puudused RMK töös ja muudatused läbi arutatud metsandusnõukogus, kus on esindatud Eesti Maaülikool, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus, Eesti Erametsaliit, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Metsatööstuse Liit, RMK, Riikliku Looduskaitsekeskus, Erametsakeskus, Keskkonnainspektsioon ja Keskkonnaministeerium. RMK pilootprojekt on näidanud, et ümberkorraldused muudavad riigimetsa majandamise heaperemehelikumaks ja jätkusuutlikumaks. Need, kes praegu korraldavad riigimetsa kaitseks toetusallkirjade kogumist, apelleerivad küll inimeste emotsioonidel, kuid ei selgita tausta. Ja olen kindel, et toetusallkirja annab nii mõnigi neist kümnetest tuhandetest inimestest, kes ise on metsa alla süüdimatult prügi sokutanud ja kelle tagant teised, sh RM, peavad koristama. Tõsine metsast hoolimine ikka küll…
Mis saab Saaremaa metskonnast Nagu kogu RMK-s nii muutub ka Saaremaa riigimetsas tööjaotus – metskond hakkab tegelema metsa haldamisega, ehk kogu planeeriv, ettevalmistav, kontrolliv ja kooskõlastav tegevus on metsaülema, spetsialisti ja kahe metsniku töö. Vajalikke töid hakkavad aga korraldama kaks tööjuhti, kes on Edela regiooni alluvuses, kuid asuvad metskonnaga ühes majas. 1. juulist väheneb halduspersonal poole võrra – Saaremaale jääb riigimetsaga tegelema neli haldustöötajat, üks metsakorraldaja, kaks tööjuhti ja 14 töölist – kokku 21 inimest. Lisaks RMK Saaremaa puhkeala inimesed, kes hoolitsevad RMK puhkekohtade heakorra eest ja organiseerivad loodusmajade tööd.
Mets narrimist ei salli (Artikkel kirjutatud ajalehele Oma Saar, ilmus 16.05.2008.) |
