Esileht » Uudised ja artiklid » Artiklid 2006-2008
Marku Lamp, Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Erametsade uuendusest Suurel enamusel metsadest on tekkinud omanik, kes on huvitatud metsa majandamisest saadavast majanduslikust tulust ka tulevikus. Seda kinnitab aasta aastalt suurenev metsa uuendamise maht. Kui 1999. aastal uuendati metsa erametsades 1431 hektaril, siis 2004. aastal oli see näitaja juba 3604 ha. Sealhulgas on metsa uuendamise võtete rakendamise ulatus ja tulemuslikkus erametsades viimastel aastatel oluliselt paranenud ka jänesekapsa, jänesekapsa-mustika või sinilille kasvukoha okaspuuraiesmikel. Näitena võib tuua jänesekapsa kuusikud, kus 2002. aasta metsa uuendamise inventuuri andmete põhjal moodustasid nimetatud raiesmikud uuendamata aladest 29%, 2004. aasta inventuuri põhjal aga 20%. 2004–2006 aastate inventuuride andmetel on eespool nimetatud kasvukoha metsadest juba uuenenud või uuenemas 90%. Võrdluseks – üldine metsade uuendamise osakaal on 2005. aasta andmetel 94 %. Lisaks olgu öeldud, et peale metsa uuendamise inventuuri on metsaomanikul aega vähemalt kaks aastat tagada uuenemine, mis seni on olnud enam kui piisav. Metsa uuendamise inventuure viib läbi Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus koos Keskkonnaministeeriumi maakondlike keskkonnateenistustega neljandal aastal pärast metsauuendamise kohustuse tekkimist eelmise metsaseaduse kohaselt ning kolmandal aastal kehtiva metsaseaduse kohaselt. Metsa uuendamise inventuurid annavad ülevaate metsa uuendamisest metsaomaniku poolt. Pärast inventuuride läbiviimist jääb metsaomanikule kaks aastat metsa uuenemise tagamiseks. Riik on kitsendanud seadusandlusega metsaomaniku valikuvabadust uuendada oma metsa tema arust sobiliku ja tema arvates kõige rohkem tulu toova puuliigiga. Seadusandlus keelab peale võõrliikide metsa toomist ka kasvukohatüüpide lõikes teatud puuliikidega uuendamise. Seadusandlus kohustab rakendama metsa uuendamise võtteid kaitse- ja tulundusmetsas vähemalt 0,5 ha suurusega pindalaga hukkunud metsaosades või raiesmikel kahe aasta jooksul metsa hukkumisest või raiest arvates. Kohustuse täitmise kontroll on seadusega pandud maa asukohajärgsele keskkonnateenistusele, kel on õigus kohustuse täitmata jätmisel teha metsaomanikule ettekirjutus ja rakendada selle täitmata jätmisel haldussunnivahendina asendustäitmist või sunniraha. Aegunud on väide, et eramets on selgelt kujunenud võtmise kohaks, kus metsale tagasi andmine osa võetust ei ole enam kombeks. Erametsaomanikud, kes metsa majandavad, on üldjuhul kursis ka kohustustega, mis sellele järgnevad. Juhul, kui keegi on kohustuse täitmata jätnud, teavitab keskkonnateenistus teda (tulenevalt läbiviidud metsa uuendamise inventuuri tulemustest) ning tuletab kohustusest. Tänaseks on ka erametsaomanikele piisanud teavitamist, et metsauuendustööd ära teha.
Eesti saeveskitest ja toormest Siia kõrvale oleks kohane tuua Estonian Cell'i (haava puitmassi tehas Kundas) tabanud majandussurutisest, mille üks põhjustajaid on toormekitsikus. Kohilas vineeri tootev Baltic Panel Group esitas Tööinspektsioonile taotluse 64 töötaja sundpuhkusele lubamise kohta ning vahetult pärast seda Pärnu maakohtule pankrotiavalduse. Lisaks on tõsiselt oma metsavarumise valdkonda kokku tõmbamas Stora Enso. Jne. Aga õigus on ka neil, kes väidavad, et Eestimaal ikka veel puitu jätkub õigus. Metsanduse arengukavas loeti optimaalseks raiuda aastas 5,3 miljonit tm (42%) okaspuid ja 7,3 miljonit tm (58%) lehtpuid. Aastatel 2001–2005 raiuti aastas keskmiselt 5,37 miljonit tm (61%) okaspuid ja 3,39 miljonit tm (39%) lehtpuid. Kuuske raiuti aastas 3,55 miljonit tm ehk 111% optimaalsest. Lehtpuu alaraie on viinud raieküpse lehtpuuressursi “kuhjumiseni”. Eriti halb on halllepikute seisund, millest arvestatav osa (SMI 2006 andmetel on 41 aasta vanuseid ja vanemaid puistuid 38 tuhat ha) on ületanud metsaseadusega kokku lepitud raievanuste mõistes kriitilise vanuse. Juhul, kui järgiksime metsanduse arengukavas toodud raiemahtu, peaks aastatel 2006–2010 oluliselt suurenema lehtpuu raie. Aastatel 2006–2007 “hüpet” raiemahtudes ei toimunud, kuigi 2007. aastal mõningane raieaktiivsuse kasv ilmnes. Suure tõenäosusega jääb lehtpuu osas kogu perioodil valitsevaks alaraie, okaspuu raiemaht aga jääb ligikaudu optimaalse tasemele. Seda, millised saavad olema optimaalsed raiemahud aastateks 2011–2020, selgitab juba selle perioodi metsanduse arengukava.
Metsauuendamiskohustust täidetakse Metsade uuendamiseks on metsaomanikul kehtiva metsaseaduse kohaselt aega kaks aastat ning metsa uuenemise tagamiseks viis aastat. Metsaseaduse kohaselt on metsaomanik kohustatud teavitama muuhulgas ka metsauuendustöödest, mille põhjal metsauuenduse statistika tekib. Reaalsus on siiski see, et paljud erametsaomanikud oma metsauuendustöödest ei teavita. See omakorda ei tähenda seda, et tegelik metsauuendus tegemata jääks. Paljud omanikud teevad töö ära ilma teavitamata ning suur osa metsadest jäetakse looduslikule uuenemisele, mis Eesti tingimustes paljudel juhtudel on ka igati õigustatud. Kui 2004. aasta metsade uuendamise numbreid vaadata, siis võrdluseks raieandmetega tuleb aluseks võtta 1997. aasta andmed (kuna varem kehtinud metsaseaduse kohaselt oli metsade uuenemiseks aega 7 aastat). Seega ei ole alust väidetel, nagu oleks ainult 13,6% erametsadest uuenenud. Metsade uuendamise ja uuenemise kohta saab riik usaldusväärsemaid andmeid igal aastal läbiviidavast metsauuenduse inventuurist. Inventuuri teevad Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse ja Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistused. Inventuuri eesmärgiks on saada põhjalik ülevaade lageraielankide uuenemisest eelkõige erametsades puuliikide ja kasvukohatingimuste lõikes. Keskendutakse raielankidele, mille uuenemiskohustuse tähtaeg on kätte jõudmas. Inventuuri käigus avastatud uuenemiseks eeldusi mitteomavate lageraie alade osas saadetakse erametsaomanikele meeldetuletus langi taasmetsastamise kohustuse kohta koos soovitusega uuendamise viisi või uuenduse hooldamise osas, samuti voldik “Metsade uuendamine”. Eelduste kohaselt ei uuene tähtajaks vaid 5% lageraie aladest erametsas – nii näitavad viimastel aastatel tehtud inventuurid. Ülejäänud alad on uuenenud või tähtajaks uuenemas. Ligikaudu 20% metsauuendusest on ulukikahjustusega, mis on üheks olulisemaks takistuseks, miks sellel 5% aladest ei toimu tähtaegset metsauuendust. Lisaks seisab metsaomanik (mitte ainult erametsaomanik) silmitsi heitlike ilmastikutingimuste, väiksemate näriliste jms, mis kohati raskendab uuenduse tekkimist. Lageraiealade inventeerimise tulemustega on võimalik täpsemalt tutvuda Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse kodulehel www.metsad.ee (Artikkel ilmunud Loodusaja listis vastuseks metsandusteemalistele päringutele.) |
