|
|
Esileht » Valdkonnad » Merekeskkonna kaitse
29.04.08 toimus Keskkonnaministeeriumis seminar, mille eesmärk oli tutvustada IMO 2004.a Ballastvee konventsiooni.
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi avakõne Lugupeetud seminaril osalejad, tänase seminari teemaks on Rahvusvahelise mereorganisatsiooni „2004 aasta Laevade ballastvee konventsioon”. Viimasel ajal on ajakirjanduses ilmunud sagedased artiklid selle kohta, et Läänemere õrna merekeskkonda ähvardavad võõrliikide tõttu muutused, mille tagajärjeks võib olla selle tundliku merekoosluse tasakaalu kahjustumine või isegi jäädav purunemine. Mereteadlased on oma uurimustes pööranud tähelepanu asjaolule, et lisaks looduslikele muudatustele on inimtegevuse tagajärjel, eeskätt meretranspordi omapära tõttu, meie riimveelise mere unikaalne seisund saanud kannatada. Vee ökosüsteem on eriline selle poolest, et erinevalt maismaast ei saa inimene vette sattunud liike enam niisama lihtsalt välja püüda, seega endist olukorda taastada. Võõraid liike tuleb aga meredesse juurde pidevalt, täna peamiselt laevadega: ballastveega ballastvee mahutites, aga ka laevakere peal. Võõrliikide invasioon ökoloogiliselt tundlike merekoosluste keskkonda on globaalne probleem ja seoses kliima soojenemisega võib see veelgi võimenduda kuna soojemas vees suudavad enam liike ellu jääda ja paljuneda. Vee võõrliikide probleemi vastu võitlemiseks on loodud IMO (International Maritime Organization) ballastvee konventsioon, mille eesmärk on kontrollida ning mimimeerida uute võõrliikide sissetoomist ballastvetega. Konventsioon paneb kohustusi konvnentsiooniosalistele kes koostöös laevaomanike ja sadamatega peavad töötama välja regulatsiooni ja meetodid laevade ballastvete ja ballastvete setete käitlemiseks. Konventsioon ei ole jõustunud ja riigid, sh Eesti, kes on sellele juba alla kirjutanud, kaaluvad konventsiooni rakendamisega seotud probleeme. Konventsiooni rakendamine saab olema kallis ja keeruline, sest vajalik on kohaldada pea igat laeva, sest konventsioon kehtestab ballastvete käitlemisele kohased standardid, mida konventsiooni ratifitseerinud osalisriigid peavad riiklike meetmete väljatöötamisel aluseks võtma. Tänase päevaga on konventsiooni ratifitseerinud 13 riiki 167. Konventsiooni jõustumise eelduseks on, et selle on ratifitseerinud miinimum 30 riiki, kelle laevastike kogutonna¾ moodustaks maailma laevastikust vähemalt 35%. Lisaks eelnevale peavad sadamad olema varustatud ettenähtud seadmetega, et tagada ballastvete jääkide vastuvõtmine ja kohane töötlemine; ja lõpuks, loomulikult inimesed, kes oskavad nt veest võõrliike määrata jne. Ametlikult on konventsiooni rakendamise eest vastutaja MKM, siiski on palju kohustusi ka KKMil ning paljudel teistel ametkondadel. Tänane üritus on mõeldud selleks, et algatada diskussiooni konventsiooni praktilise rakendamise võimaluste ja takistuste üle, et ei tekiks olukorda, kus riik võtab endale kohustusi, mida keegi täita ei suuda. Konventsiooni täitmiseks on vajalik paljude ametkondade tihe koostöö ja üksteisest arusaamine, loodetavasti see üritus sellele eesmärgile ka kaasa aitab. Soovin teile konstruktiivset seminari. |
