Esileht » Uudised ja artiklid

Metsaseaduse muutmine on jätkuvalt avatud aruteluks

Tänavu aprilli alguses saatis Keskkonnaministeerium metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastusringile e-õiguse (http://eoigus.just.ee/) kaudu ja samal ajal jõudis see avalikkusele aruteluks ka Riigikantselei hallatavas osalusveebis www.osale.ee. Juba eelnõu ettevalmistamise käigus, mis algas 2006. aasta sügisel, tekkisid kavandatavate seadusemuudatuste üle aktiivsed arutelud, mis kestavad tänini.

(Vt Metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri)

Arutelud metsaseaduse muudatusettepanekute üle on igati tervitatavad ja vajalikud. Hõlmab ju mets üle poole Eesti maismaast ja metsandusküsimused puudutavad olulisel määral paljusid meie eluvaldkondi. Seepärast on arvamuste paljusus väga vajalik. Keskkonnaministeerium kaasas metsaseaduses tehtavate muudatuste ettevalmistamisse algusest peale nii valitsusväliseid organisatsioone kui ka riigiasutusi. Näiteks osalesid eelnõu arutelul Eesti Maaülikooli, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse, Eesti Erametsaliidu, Eestimaa Looduse Fondi, Eesti Metsatööstuse Liidu, Riigimetsa Majandamise Keskuse, Riikliku Looduskaitse Keskuse, Erametsakeskuse, Keskkonnainspektsiooni jne esindajad, kes esitasid ka hulgaliselt ettepanekuid.

Nagu eespool öeldud, jätkub seadusemuudatuste kohta ettepanekute ja arvamuste kogumine nii e-õiguse kui ka osalusveebi kaudu. Kui kõik täiendused on kokku kogutud, analüüsitud ja paljude huvigruppide poolt konsensuslikult vastuvõetavaks tunnistatud, jõuab eelnõu arutusele Vabariigi Valitsusse. Alles seejärel hakkab seadusemuudatusi vaagima Riigikogu, kes annab neile lõpliku hinnangu.

Lisainfo:
Marku Lamp, Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja, 626 2920,

Vaata metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu tutvustavaid artikleid:

Jaanus Tamkivi: Kuuldused Eesti metsade hukust on tublisti liialdatud

Metsaseadust täpsustatakse
Metsaseadus läheb selgemaks
Ülereguleeritud metsaseadus vajab leevendamist
Kas Eesti metsade pärast peab tõepoolest olema murelik?

Levinumad väited ja vastuväited metsaseaduse muudatuste kohta

Väide: Riigimetsamaa pindala miinimumnõude seadusest väljajätmine (praegu 20% maismaa pindalast) tähendab riigimetsa erastamisvõimalust.
Vastuväide: Riigimetsade osakaal pigem suureneb kui väheneb. See on eksiarvamus, nagu tähendaks 20% nõude seadusest kaotamine kohe starti metsamaade müümisele. Praegune metsaseadus sätestab, et ei erastata kuni 1940. aasta 23. juulini riigile kuulunud ja praegu metsaga kaetud alasid ja sellega on tagatud põliste riigimetsade riigile jäämine ka tulevikus. Seda nõuet ei muudeta ka praeguse seaduseelnõuga.

Eestis on metsaga kaetud 51% maismaast, sellest omakorda riigile kuulub ligi 40%. Kogu metsamaa pindala on ligikaudu 2,3 miljonit hektarit.

Väide: Riigimetsa müügi või rendi otsustab 9-liikmeline RMK nõukogu.
Vastuväide: Riigimetsa müük ei ole RMK nõukogu otsustada. RMK nõukogu peab kooskõlastama kinnisvara müügi keskkonnaministriga, keskkonnaministril tuleb kooskõlastust andes lähtuda seadusest, mis sätestab, et kuni 1940. aasta 23. juulini riigile kuulunud ja praegu metsaga kaetud alasid ei erastata.

Väide: Seaduseelnõu kaotab kaitsemetsad.
Vastuväide: Metsaseaduse eelnõu järgi taastatakse kaitset vajavate metsade sisuline kaitse. Kaitseväärtustega metsade kaitsmine on jätkuvalt väga oluline, kuid kaitsemetsade kategooria ei oma metsaseaduses sisulist tähendust. Piirangud metsade majandamiseks seatakse eelkõige looduskaitseseadusega, kuid ka muude seadustega.

Väide: Keskkonnaministri otsusega võib igas vanuses puid maha võtta.
Vastuväide: Metsaseadus raievanuseid ei muuda. Raievanused on kirjas metsa majandamise eeskirjas ja sinna nad ka jäävad. Kui metsa majandamise eeskiri vajab muutmist, saavad kaasa rääkida ministeeriumid ja kõik huvigrupid. Keskkonnaministeerium ega keskkonnaminister ei saa ainuisikuliselt raievanuseid muuta.

Väide: Milleks muudatused RMK-s.
Vastuväide: RMK on riigimetsa hea peremees. Kuid Riigikontroll juhtis oma auditiga tähelepanu RMK-ga seonduvatele probleemidele, heites RMK-le ette vähest suutlikkust ning efektiivsust ning osundades vajadusele korraldada ümber RMK juhtimissüsteem. Tulevikus saab omanikul olema selge ülevaade, kui palju meil metsa on ning kuidas seda majandatakse. Paraneb avalikkusele osutatavate teenuste osakaal; metsas töötavaid inimesi vähemaks ei jää.