Esileht » Uudised ja artiklid » Uudised 2008
“Nii ajakirjanduse kui ka muude kanalite kaudu pakutakse praegu inimestele abi autoromude, elektroonikaromude ja vanametalli koristamiseks, kuid pahatihti on tegu ettevõtjatega, kel puuduvad selliseks tegevuseks oskused ja luba,” ütles Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna nõunik Kaili Kuusk. “Ühest küljest on koristamine tänuväärt ettevõtmine, kuid samas võib oskamatu tegutsemine tekitada keskkonnale korvamatut kahju.” Näiteks ei ole nn mustalt tegutsevate ettevõtjate puhul teada, kuidas nad nii elektroonika- kui ka autoromudest eemaldavad ja kuhu toimetavad ohtlikke vedelikke ja ohtlikke osi ning muid materjale, mida vanametallina ei saa kokkuostupunktidesse üle anda. “Kui selline kraam satub metsa alla, siis võib see koht olla aastakümneteks saastatud ja looduskooslus rikutud,” märkis Kuusk. Suure tõenäosusega on ka autokoormate kaupa metsa veetud rehvid just mitteametlike autolammutajate töö tagajärg. Probleemtoodete (elektroonika- ja autoromud jmt) käitlejatel peab üldjuhul olema metallijäätmeluba ja ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. “Kuid jäätmeseadus kohustab ka jäätmete üleandjat kontrollima, kas jäätmete vastuvõtja tegutseb seaduslikult,” märkis Kuusk. Tema sõnul eristab ametlikult tegutsevaid firmasid mitteametlikest reeglina see, et esimesed avalikustavad oma tegevust reklaamides nii oma nime kui ka kontaktandmed, kuid teised annavad endast teada vaid telefoninumbri. “Kui elanike postkastidesse pandud või ajalehtedes avaldatud kuulutustes on ainsaks kontaktiks mobiiltelefoni number, siis on põhjust selle “metalliärimehe” seaduslikus tegutsemises kahelda,” selgitas Kuusk. Ta soovitas neil, kes soovivad metallijäätmetest vabaneda, teenusepakkujalt lisateavet küsida (nimi, lubade olemasolu jne). “Seadust rikub ju ka see, kes annab metallijäätmed üle ebaseaduslikule teenusepakkujale,” täpsustas Kuusk. Seaduslikult tegutsevate jäätmekäitlejate kohta on info Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse kodulehel (http://www.keskkonnainfo.ee/) keskkonnalubade infosüsteemis, kuid seda saab küsida ka maakonna keskkonnateenistustest. Kuuse sõnul oleks keskkonna suhtes väga tänuväärt seegi, kui näiteks toimetused enne kuulutuse avaldamist kuulutaja käest küsiksid, kas tal on jäätmete kogumiseks vajalikud load ning avaldaksid kuulutuses lisaks telefoninumbrile muid kontaktandmeid, mille alusel saaksid järelevalveinspektorid teenusepakkujate tegevust kontrollida. On ju ebaseaduslike jäätmekäitlejate puhul (nt nurgatagused romulad) tegu ka kõlvatu konkurentsiga keskkonnateadlike jäätmekäitlejate suhtes, kes on väljaõppele ja vajalikele seadmetele kulutusi teinud. Riikliku Autoregistri registrist kustutakse aastas 12 000–13 000 sõidukit, kuid paljud neist ei jõua lammutamiseks käitluslitsentsi omavatesse ettevõtetesse. Lisainfo: Agnes Jürgens, (29.04.2008) |
