Esileht » Valdkonnad » Välisõhukaitse » Kliima

Kliima

KLIIMA MUUTUMINE

Üheks tõsisemaks globaalseks keskkonnaprobleemiks võib järgneval aastasajal kujuneda õhutemperatuuri tõus. Päikeselt Maale langev kiirgus kujundab kliimat ja ilma. Osa päikesekiirgusest neelab atmosfäär ja osa maapind. Temperatuuri mõjutab ka teine looduslik ja samuti paratamatu nähtus, mida tuntakse kasvuhooneefekti nime all. See on nähtus, mis avaldus selles, et planeedi atmosfäär laseb läbi lühilainelist paikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt kiirguvat pikalainelist kiirgust ning selle tagajärjel soojeneb. Soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid" töötavad nagu kasvuhoone klaaskatus: lasevad läbi Päikeselt Maale tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist Maalt.

Tähtsamad kasvuhoonegaasid on süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ja troposfääri osoon (O3). Looduslik kasvuhoonenähtus on maakera elustikule hädavajalik. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta maailmaruumi tagasi, oleks maakera keskmine temperatuur -18 oC, praeguse +15 oC asemel. Kogu maakera oleks kaetud jääga ja eluks kõlbmatu. 19. sajandi lõpust alates on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3 oC-st 0,6 oC-ni.

1990. aastal sõlmiti ÜRO Kliimamuutuste Raamkonventsioon, mille Eesti ratifitseeris 1994. aastal. Konventsiooni põhieesmärk on stabiliseerida kasvuhoonegaaside heitkoguste tase aastaks 2000 samale tasemele, mis oli 1990. aastal.

1992. aastal tõi ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverents (UNCED) Rio de Janeirosse kokku 179 riigi juhid. Sellega tõmmati maailma tähelepanu loodusressursside säästliku kasutamise vajadusele ning koostati tegevuskava ülemaailmseks ühistööks konkreetsete eesmärkide saavutamisel. Konventsiooniga on ühinenud ka Eesti.

1998. aastal ühines Eesti Kyoto konverentsil alla kirjutatud protokolliga, mille kohaselt tuleb ajavahemikus 2008 - 2012 kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada 8% võrreldes 1990. aastaga. Praeguseks on Kyoto protokolli ratifitseerinud 22 riiki, Eestis on ratifitseerimine kavas 2001/2002. aastal.

Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste Eesti riiklik jaotuskava aastateks 2008-2012
Eesti ettepanek kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste riiklikuks jaotuskavaks aastatel 2008 - 2012
Kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuuriaruanne 2003
Kyoto protokoll.pdf
Kliima aruanne 2001 Estonia's national communication.pdf

Põhilised kliima muutuse mõjurid on energia kasutamine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstustegevus, kusjuures peamine on just energeetika.
Fossiilsete kütuste (nagu nafta ja süsi) suurenevast põletamisest tingituna on CO2 kontsentratsioon atmosfääris viimase 100 aasta jooksul kasvanud 17%. See on väga järsk muutus. Et stabiliseerida CO2 taset maakera atmosfääris, on teaduslike uurimuste kohaselt vaja kärpida süsinikuheite praegust hulka vähemalt 60-80% võrra, mis vastab kõige tagasihoidlikumatele nõuetele. ÜRO Kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokoll kujutab endast vaid väikest sammu eelseisvast raskest rännakust, mis peaks lõpu tegema fossiilkütustele rajatud tänapäeva energeetikale. Näiteks süsinikdioksiidi (CO2) ehk kasvuhoonegaasi osas võeti heitmekoguse piiri määramise baasaastaks 1990, mil Eesti tööstus reostas õhku peaaegu täisvõimsusega. Protokolli järgi peab Eesti vähendama CO2 heitmeid 2008. aastaks 8%.

1999. aastal paisati Eestis mitmesuguste kütuste põletamisel õhku 17.4 mln tonni CO2. Lõviosa sellest andis põlevkivienergeetika - üle 10 mln tonni. Muude olulisemate saasteainete nagu väävliühendid, vingugaas ja ammoniaak kogused on olnud umbes 100 tuh. aastas.

Puidu kui taastuva energiaallika põletamisel atmosfääri eralduvaid CO2 heitkoguseid kasvuhoonegaaside hulka ei arvestata, kuna need ei ole suured ega mõjuta süsiniku ringkäiku looduses. Kütuse- ja energiamajanduse pikaajalises riiklikus arengukavas on kavandatud taastuvate energiaallikate ja turba kasutamise osatähtsuse suurenemine 2/3 võrra aastal 2010 võrreldes aastaga 1996, mil nende osakaal primaarenergiaga varustamises oli 9%, 2010. aastaks peaks see suurenema kuni 13%-ni.

Eestis ei ole praegu kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise programmi, kuid kütuse- ja energiamajanduse pikaajalise riikliku arengukava ja energiasäästu sihtprogrammi eesmärk on keskkonnamõjutuste vähendamine:

- energia tootmise ja transpordi tõhususe tõstmise kaudu, kasutades keskkonnasõbralikumaid kütuseid ja vähendades energia eritarbimist kõigis majandusharudes ja kodumajapidamises;
- eelistades uute elektrijaamade rajamisel elektrienergia hajutatud tootmise printsiipi ja soojuse ning elektri koostootmist;
- tagades põlevkivi baasil energia tootmise tõhususe tõstmise üheaegselt kahjuliku keskkonnamõju olulise vähendamisega põletustehnoloogia uuendamise teel.


Õigusaktid

* Käitajate tegevusalade loetelu ja kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise kord1
* Kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise loa taotlusele ja kauplemisloa sisule esitatavad nõuded, kauplemisloa andmise kord ning kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise aruande esitamise, järelevalve ja andmete tõendamise kord1

Lingid:

* Kliimaveeb
* Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste Eesti riiklik jaotuskava
* Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsioon
* Õigusaktid