Esileht » Valdkonnad » Välisfinantseerimine » EL programmiperiood 2007-2013

Rakenduskava tutvustus

Euroopa Komisjoni 9. oktoobri 2007. aasta otsustega kinnitati lõplikult struktuuritoetuste jagamise põhimõtted ja toetusvaldkonnad, mis tähendab Eestile ligi 53,3 miljardi krooni suuruste toetuste avanemist. Komisjoni otsus märgib seda, et pikk ja hoolikas toetuste planeerimistöö on lõppenud ning algab vaat et raskemgi osa – toetuste õige ja tulemuslik kasutamine.

EL-i struktuurifondidest Eestile eraldatavate toetuste kasutamise esmatähtsaid tegevussuundi, eesmärke ja toetatavaid tegevusi kajastavad kolm valdkondlikku rakenduskava:
* elukeskkonna arendamise,
* inimressursi arendamise
* ja majanduskeskkonna arendamise rakenduskava. 

Keskkonnaministeerium koordineerib elukeskkonna arendamise rakenduskava

Rakenduskavadest mahukaim on Keskkonnaministeeriumi koordineeritav elukeskkonna arendamise rakenduskava, mille kaudu rahastatakse nii keskkonna- ja looduskaitset puudutavaid tegevusi kui ka elukeskkonda laiemalt, nagu näiteks regionaalset arengut, hariduse infrastruktuuri ning tervishoiu ja hoolekande infrastruktuuri arendamist.

Elukeskkonna arendamise rakenduskavas on toetusteks ette nähtud 25,149 miljardit krooni, sellest otseselt keskkonna- ja looduskaitse heaks 11,2 miljardit.

Elukeskkonna arendamise rakenduskava sisaldab järgmisi prioriteetseid suundi:

Veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri arendamine – 9 800 mln EEK (626 mln EUR, Ühtekuuluvusfond).
Säästliku keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine – 1 440 mln EEK (92 mln EUR).
Energeetika arendamine – 1 364 mln EEK (87 mln EUR).
Regionaalne ja kohalik areng – 6 080 mln EEK (389 mln EUR).
Hariduse infrastruktuuri arendamine – 3 329 mln EEK (213 mln EUR).
Tervishoiu- ja hoolekande infrastruktuuri arendamine – 2 646 mln EEK (169 mln EUR).
Horisontaalne tehniline abi – 447 mln EEK (28 mln EUR).
Tehniline abi – 43 mln EEK (3 mln EUR).

Veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri arendamine
Veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri prioriteetset suunda kaasrahastatakse Ühtekuuluvusfondist kogumahus 9,8 mld krooni. Rakendusasutuseks on Keskkonnaministeerium ja rakendusüksuseks Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

Mahukaim osa, 7 mld krooni kulub veemajanduse infrastruktuuri arendamisele.

Eestil tuleb pingutada selle nimel, et joogivesi vastaks nõuetele ja oleks võimalikult paljudele kättesaadav, et reovesi saaks puhastatud ega pääseks keskkonda saastama. Selleks on vaja rekonstrueerida ja juurde ehitada paljudes Eesti asulates vee- ning kanalisatsioonitorustikke, joogiveetöötlusjaamu, reoveepuhasteid jm.

Jäätmekäitluse korrastamiseks on kasutada 2,8 miljardit krooni EL-i toetust. Samas – ainuüksi põlevkivitööstuse ja -energeetika jäätmehoidlate (koksimäed, tuhaväljad) sulgemine ja korrastamine maksab praeguste arvutuste kohaselt üle pooleteise miljardi. Lisaks toetatakse keskkonnanõuetele vastavate tavajäätmeprügilate rajamist ja olemasolevate, nõuetele mittevastavate prügilate sulgemist ning jäätmete taaskasutamise arendamist.

Säästva keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine
Säästva keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamise prioriteetse suuna tegevusi kaasrahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) kokku 1,44 mld krooniga. Rakendusasutuseks on Keskkonnaministeerium ning Siseministeerium ja rakendusüksuseks Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

Säästva keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamise suund hõlmab mitmekesiseid keskkonnakaitselisi tegevusi: sh keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamist, keskkonnaseire ja -järelevalve parandamist, loodusliku mitmekesisuse säilitamise tegevusi ja keskkonna- hädaolukordadeks valmisoleku parandamist.

Energiamajanduse arendamine
Energiamajanduse arendamise prioriteetset suunda toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist 1,36 mld krooniga. Rakendusasutusteks on Keskkonnaministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning rakendusüksusteks Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ja KredEx.

Energiamajanduse arendamine taotleb energiakasutuse muutmisele efektiivsemaks ja keskkonnasäästlikumaks. Ühelt poolt toetatakse taastuvenergiaallikate laialdasemat kasutuselevõtmist ja välisõhu kaitset, teiselt poolt edendatakse energiasäästu jaotusvõrkudes ja lõpptarbijate juures, sh elamumajanduses.

Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng
Piirkondliku arengu prioriteetset suunda kaasrahastatakse ERF-st kogumahus 6,08 mld krooni. Rakendusasutuseks on Siseministeerium ja rakendusüksuseks Ettevõtluse arendamise sihtasutus (EAS).

Piirkondade tervikliku ja tasakaalustatud arengu prioriteetne suund hõlmab, vastavalt Eesti regionaalse arengu tasakaalustamise vajadustele, kolme tüüpi tegevusi: kohalike avalike teenuste arendamist, mis on suunitletud eelkõige maapiirkondade elutingimuste parandamiseks, linnaliste piirkondade probleemide lahendamist ning piirkondade konkurentsivõime tugevdamist. Kõigi nende tegevuste tüüpide puhul on üheks fookuseks maapiirkondade ja linnade koostöö edendamine.

Hariduse infrastruktuuri arendamine
Hariduse infrastruktuuri arendamise prioriteetset suunda kaasrahastatakse ERF-st kogumahus 3,329 mld krooni. Rakendusasutuseks on Haridus- ja Teadusministeerium ning rakendusüksuseks Elukestva õppe arendamise sihtasutus Innove.

Hariduse infrastruktuuri arendamise raames on tähelepanu keskmes kutsehariduse, hariduslike erivajadustega laste koolide, avatud noortekeskuste, teavitamis- ja nõustamiskeskuste ning huvikoolide kaasajastamine.

Tervishoiu ja hoolekande infrastruktuuri arendamine
Tervishoiu ja hoolekande infrastruktuuri arendamise suunda kaasrahastatakse ERF-st kogumahus 2,646 mld krooni. Rakendusasutuseks ja -üksuseks on Sotsiaalministeerium.

Tervishoiu ja hoolekande infrastruktuuri arendamise prioriteetne suund hõlmab hooldus- ja aktiivravihaiglate ning psüühiliste erivajadustega inimeste ja laste riiklike hoolekandeasutuste kaasajastamist.

Kokku on aastatel 2007-2013 Eestil võimalik kasutada 53,3 miljardi krooni ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi toetusi. Seda on aastas üle kahe korra rohkem kui senisel rahastamisperioodil aastatel 2004-2006. Lisaks panustab Eesti kaasfinantseerimisena üle 10 miljardi krooni, mis tuleb riigieelarvest, kohalikelt omavalitsustelt ja erasektorist.

Lisainfo struktuuritoetuste elluviimise kohta: www.struktuurifondid.ee ning rakenduskavade ning planeerimisprotsessi kohta: www.fin.ee/sf2007. Lisaks taustainfo struktuuritoetuste planeerimisest ja rakenduskavadest: http://www.struktuurifondid.ee/public/taustamaterjal_struktuuritoetused.doc

Lisainfo elukeskkonna arendamise rakenduskava kohta:
Liina Laastik,
Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist
626 2985, 521 1412
");