Esileht » Uudised ja artiklid » Uudised 2008

Saksa eksperdid õpetasid keskkonnast proove võtma

Selleks, et tõhustada kriisiolukorras keskkonnaproovide võtmist ja mürgiste ainete tuvastamist, õpetasid Saksa eksperdid Eesti Keskkonnauuringute Keskuses toimunud õppusel Eesti päästeametnikke ja keskkonnaspetsialiste.

“Õppusel osalesid Päästeameti, Keskkonnainspektsiooni kui ka Eesti Keskkonnauuringute Keskuse spetsialistid, kes harjutasid proovide võtmist ohtliku reostuse tingimustes,” selgitas Keskkonnaministeeriumi nõuniku kt Ergo Pärn. “Sellised õppused toimuvad Eesti ja Saksamaa ühisprojekti raames ning need aitavad tõhustada toimetulekut suurte keskkonnaõnnetuste ja hädaolukordadega.“

Keskkonnaproovide võtmine õnnetuse piirkondadest on väga oluline, sest kogutud andmete põhjal saab kiiresti kindlaks teha need mürgised ained, mis võivad keskkonnale või liikidele kahju teha. Vastavalt sellele saab kavandada ümbruskonna ja inimeste kaitseks abinõud. Ulatuslik maapinna ja põhjavee reostus ohustab oluliselt keskkonda ja elutähtsaid valdkondi, võib põhjustada elukeskkonna pikaajalise kahjustuse ja elutähtsa valdkonna ajutise mittetoimimise (tekitades näiteks häireid joogiveevarustuses).

Õnnetuspiirkonnast tehtud proovide tulemused on vajalikud ka õnnetuse põhjustaja tuvastamiseks ja hilisemaks piirkonna puhastamiseks ning järelhoolduseks. Näiteks annavad proovid selguse, kas ja kuidas tuleb rikutud pinnast puhastada, et oleks tagatud ohutus nii keskkonnale kui ka seda tööd tegevatele inimestele. On ju mürgiste ainete leviku puhul oluline arvestada isegi ilmastikutingimustega, tuule suuna ja kiirusega jne.

Treeningu viisid läbi neli Saksa eksperti, kel on pikaajalised kogemused ohtliku reostuse tingimustes töötamisel. „Esmamuljed Eesti spetsialistide valmisolekust keskkonnaõnnetustega toimetulekul näitavad, et teatakse küll kaasnevaid ohte ja osatakse proove võtta, ent vajaka jääb oskustest proovivõttu dokumenteerida,“ märkis dr Hartmut Nies, ühisprojekti eestvedaja Eestis. „Koolituse mahukaid materjale saab edaspidi spetsialistide koolitamisel kasutada,“ lisas Nies.

Eestis võivad põhjustada suure keskonnaõnnetuse näiteks avarii suurõnnetuse ohuga ettevõttes. Samuti võib keskkonnaõnnetus kaasneda kemikaalide transportimisega. Seniste andmete alusel toimub Eestis 3-5 suuremat keskkonnaõnnetust 10 aasta jooksul, väiksemaid esineb sagedamini.

Euroopa Komisjon rahastatud Eesti ja Saksamaa koostööprojekt „Arendada välja suutlikkus tulla toime keskkonnaõnnetuste ja hädaolukordadega“ algas 2007. aasta 1. juulil ja kestab kuni 2008. aasta 30. juunini.

Lisainfo:
Ergo Pärn,
Keskkonnaministeeriumi nõuniku kt
626 2897

Brita Merisalu,
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
626 2908, 527 6851


(16.04.2008)