Esileht » Valdkonnad » Välisfinantseerimine

Šveitsi koostööprogramm

Aastatel 2007-2012 on 2004. aastal Euroopa Liiduga liitunud riikidel võimalik kasutada Šveitsi Konföderatsiooni toetust enda majandusliku ja sotsiaalse erinevuse vähendamiseks muu Euroopa Liiduga võrreldes. Koostööprogrammi loomiseks allkirjastasid 2006. aastal Euroopa Liit ja Šveitsi Konföderatsioon vastastikuse mõistmise memorandumi.

Koostööprogrammi elluviimiseks on Šveitsi Konföderatsioon sõlminud iga abisaava riigiga raamkokkuleppe, mis paneb paika rahastatavad valdkonnad, toetuse planeerimise ja administreerimise üldised tingimused ja protseduurid. Koostööprogrammi raamleping allkirjastati 20. detsembril 2007 Bernis.

Raamleping ja põhjalikum info Šveitsi koostööprogrammist on kättesaadav Rahandusministeeriumi veebilehel.

Koostööprogrammi raames eraldatakse Eestile 39,92 miljonit Šveitsi franki ehk umbes 370 miljonit Eesti krooni, millest 8,5 miljonit Šveitsi franki (ca 85 miljonit Eesti krooni) suunatakse keskkonnavaldkonda. Šveits toetab keskkonnasektorit Eestis eesmärgiga suurendada suutlikkust riikliku keskkonnaseire vallas, et vähendada keskkonna saastamist, tõsta elatusstandardit ja edendada jätkusuutlikku majandusarengut.

Keskkonnaministeerium viib Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raames eraldatud toetust ellu ühe programmina „Keskkonnaseire suutlikkuse tõstmine“, mis koosneb sama teema ja samade eesmärkide kaudu omavahel seotud projektidest.

Programmi kogumaksumus on 10 000 000 CHF, millest Šveitsi toetus moodustab 8 500 000 CHF ja kaasfinantseering 1 500 000 CHF.  Programmi eeldatav kestus on 2012-2015.

Programm on koostatud kooskõlas mitmete asjakohaste Eesti strateegiliste dokumentide ja arengukavadega (nt Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030, Eesti Keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013, Keskkonnaministeeriumi tegevuskava aastateks 2010-2013, Kiirgusohutuse riiklik  arengukava 2008-2017) ning EL direktiivides ja rahvusvahelistes konventsioonides sätestatud nõuete ja kohustustega.

Programmil on kolm spetsiifilist eesmärki:

• Eesti keskkonnaseiresüsteemi usaldusväärsuse kasv (st saavutatakse määratavate näitajate kõrgem tundlikkus, tõusevad määramistäpsused);
• Eesti keskkonnaseiresüsteemi ulatuse kasv (st tõuseb geograafiline kaetus ja seirenäitajate arv, mille kohta andmeid kogutakse);
• Eesti keskkonnaseiresüsteemi parenenud tõhusus (st paraneb seireandmete edastamise kiirus seirejaamadest kesksetesse andmebaasidesse, kahaneb seireinfo produtseerimiseks vajaminev kulu ning tööaeg).

Spetsiifiliste eesmärkide täitmine annab omakorda panuse alljärgnevate laiemate eesmärkide saavutamisse:

• Eesti vastab keskkonnaseire osas (toetatavates valdkondades - õhk, vesi ja kiirgus) EL direktiivide nõuetele ning rahvusvahelistele kohustustele.
• Kõrge kvaliteediga keskkonnaseireandmed on õigel ajal kättesaadavad Eesti keskkonnapoliitika ametnikele selleks, et täita oma ülesandeid keskkonnastrateegiate ja –poliitikate ettevalmistamisel, elluviimisel ja hindamisel.

Programmi eesmärkide saavutamiseks toetatakse proovivõtuvahendite uuendamist, et parendada proovivõtutehnikaid ja -kvaliteeti. Samuti on olulisel kohal seirejaamade, labori- ning muude seadmete kaasajastamine eesmärgiga tõsta suutlikkust (sh ruumiandmete täpsust, andmete edastamise kiirust) keskkonnaseire valdkonnas. Selleks viiakse programmi poolt rahastatavate projektide raames läbi hanked vajalike seadmete soetamiseks ning spetsialistide koolitamiseks nende seadmetega töötamiseks.

Seega on programmi oodatavad tulemused alljärgnevad:

• Keskkonnaseiret teostavate spetsialistide pädevus on kasvanud.
• Keskkonnalaborite tehniline suutlikkus keskkonnauuringute ja kogutud keskkonnaseireandmete analüüside läbiviimiseks on parenenud.
• Keskkonnaseirejaamade tehniline suutlikkus ja proovivõtutehnikate kvaliteet on parenenud.

Programmi raames viiakse ellu järgmised projektid:

• GNSS-RTK püsijaamade võrgu rajamine (keskkonnaseire otstarbel).
• Eesti järvede ja jõgede keskkonnaseire suutlikkuse tõstmine.
• Eesti kiirgusseire uuendamine.
• Tahkuse õhuseirejaama aparatuurikompleksi täiendamine uute kaasaegsete saastegaaside analüsaatoritega.
• Lennukil paiknev spektromeeter Eesti keskkonna uurimiseks ja- seireks.
• Eesti mererannikute seire aparatuuri kaasajastamine.
• Prioriteetsete ohtlike ainete määramisvõimekuse tõstmine.
• Eesti õhukvaliteedi seirevõrgustiku tugevdamine: peente osakeste päritolu määramine Eestis.
• Keskkonnaseire suutlikkuse tõstmine Lõuna-Eestis.
• Eesti jätkusuutliku põhjaveeseiresüsteemi arendamine.
• Avamere seire võimekuse tõstmine uute kontaktmõõtmistehnoloogiate rakendamise abil.

Projektide elluviijateks on riikliku keskkonnaseireprogrammi vastutavad täitjad ja läbiviijad.

Šveits kiitis programmi „Keskkonnaseire suutlikkuse tõstmine“ eeltaotluse heaks septembris 2009. Programmi lõpptaotlus kiideti heaks oktoober 2011. Programmileping Keskkonnaministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Šveitsi vahel sõlmiti 24.11.2011.