PHARE

Phare programm oli üks kolmest peamisest Euroopa Liidu poolt finantseeritavast abiprogrammist, mille eesmärgiks oli aidata Kesk- ja Ida-Euroopa riikidel valmistuda Euroopa Liitu astumiseks, toetades eelkõige Kopenhaageni kriteeriumite täitmist.

Kopenhaageni kriteeriumid on:

• toimiva demokraatliku süsteemi olemasolu, mis austab õigusriiki, inimõigusi ning vähemusrahvaid;
• toimiva turumajanduse olemasolu, mis oleks Euroopa Liidu siseselt konkurentsivõimeline;
• Euroopa Liidu seadusandluse omaksvõtmine ja rakendamine ning avaliku halduse vastav kohaldamine.

Peatähelepanu suunati kolmandale kriteeriumile. EL seadusandlus, mida kandidaatriikidel oli vaja üle võtta ja aktsepteerida on väga ulatuslik.

Phare õiguslikuks aluseks on nõukogu määrus (EMÜ) nr 3906/89 Ungari Vabariigile ja Poola Vabariigile antava majandusabi kohta. Alates 1992. aastast laiendati Phare finantsabi kümnele kandidaatriigile toetamiseks nende ettevalmistustes Euroopa Liiduga ühinemiseks.

Kuni aastani 2000 jaotus Phare abi viieks programmiks:

·         Phare rahvuslik programm

·         Piirialade koostöö programm

·         Horisontaalne programm

·         Phare suuremate infrastruktuuride toetusfond

·         Maadevaheline programm

Alates aastast 2000 anti toetusi läbi järgmiste Phare programmide:

·         Rahvuslik programm:

–     Institutsionaalne areng – administratiivse suutlikkuse toetamine ning seadusandluse harmoniseerimine

–     Investeeringud

–     Sotsiaalmajandusliku arengu programm sihtregioonides

·         Piirialane koostöö programm

·         Horisontaalsed programmid

Abi andmine toimus vastavalt prioriteetidele, mis on kirjas Liitumispartnerluse lepingus (Accession Partnership). Liitumispartnerlus leping on omakorda aluseks kahele järgnevale dokumentidele: Vabariigi Valitsuse tegevuskavale (National Programme for Adaption of the Aquis – NPAA) ja Riiklikule Arengukavale (National Development Plan – NDP).

Perioodil 2000 - 2006 Phare toetus keskkonnasektoris oli peamiselt suunatud kahele prioriteedile: institutsionaalne areng ja investeeringud.

Institutsionaalse arengu tähtsaim ülesanne oli aidata riikidel arendada administratiivseid struktuure, arengustrateegiaid, inimressursse ja juhtimisoskusi, mis on vajalikud tugevdamaks riigi majandust, sotsiaalset arengut, õigusalast regulatsiooni ja administratiivset kompetentsust.

Institutsionaalse ülesehituse peamine toetusviis on twinning ehk mestimine. Projekti partneriks on reeglina ELi liikmesriigi avalik sektor, kelle ülesanne on oma kogemuse ja parima praktika jagamine kasusaajariigi avalikule sektorile. Projekti kohustuslikud tulemused saavutatakse läbi tiheda koostöö projektipartneri ja kasusaajariigi vahel. Twinning-projekti eesmärgiks on täpsustada administratsiooni "nõrgad kohad", aidata koostada arengustrateegiaid, tuua välja seadusandluse erinevused EL omadest ning aidata kaasa nende ühtlustamisele.

Kõik Phare toetused investeeringutele on järginud järgmisi printsiipe:

·         Katalüütilisus. Phare toetus mõjus kui katalüsaator protsessidele, mis aitasid kaasa sujuvamale liitumisele EL-ga.

·         Kaasfinantseeringu olemasolu. Kõik Phare poolt toetatavad projektid olid kaasfinantseeritavad rahvuslikest vahenditest.

·         Kooskõlastatus. Kaasfinantseerimiseks sobilike projektide väljaselgitamiseks tegi Euroopa Komisjon tihedalt koostööd Euroopa Investeerimispanga ja rahvusvaheliste finantsinstitutsioonidega.

·         Täiendamine. Phare toetus ei asendanud, vaid täiendas teisi finantseerimisallikaid. Phare toetus ja alternatiivsed finantseerimisallikad võisid toimida paralleelselt.

·         Projekti valmidus ja suurus.

·         Jätkusuutlikus. Phare poolt finantseeritava projekti toetamist jätkatakse ka peale ühinemist Euroopa Liiduga ning projekti lõpetamist.

·         Konkurents. Finantseeritavate projektide elluviimisel on tagatud konkurentsi.

Euroopa Komisjon vastutas Phare rahade jagamise ja väljamaksmise eest koostöös abisaavate riikide valitsustega. Kuni Euroopa Liiduga liitumiseni vastutas kandidaatriigis Phare vahendite sihipärase kasutamise eest Euroopa Komisjoni Delegatsioon, kuid peale EDIS (programmi rakendamise laiendatud detsentraliseerimise süsteem) süsteemi kasutamisele võtmist pidid liikmesriigid vastutama iseseisvalt Phare vahendite otstarbekohase kasutamise eest.

Igal aastal sõlmiti Euroopa Komisjoni ja Eesti Vabariigi vahel Finantsmemorandum(id), milles kajastusid kõik Phare raames finantseeritavad projektid antud aastal. Iga programmi kestus oli kolm aastat. Selle aja jooksul Eesti valitsus pidi programmi projektid ette valmistada, läbi viia ja lõpetada.

2003. aasta oli viimane Phare programmeerimise aasta ning kuni 2005. aastani kestis Phare programmi lepingute sõlmimine. Väljamaksete tähtaeg ulatus aga 2006. aasta novembri lõpuni. Lõpptähtajaks kulutamata raha enam kasutada ei saa. Seega oli 2006. aasta viimane, millele sai kavandada väljamakseid Phare toetusest.

Kõik Phare rahad väljastati toetusena, mitte laenuna.