Esileht » Uudised ja artiklid » Artiklid 2006-2008

Kas Eesti metsade pärast peab tõepoolest olema murelik?

Marku Lamp, Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja

4. aprillil 2008 avaldas Eestimaa Looduse Fond (ELF) pressiteate, mis väljendas tõsist muret meie metsade tuleviku pärast. Püüame siinkohal seda muret leevendada ja probleemkohti rohkem lahti seletada.

Metsaseaduse muutmisega alustati juba rohkem kui aasta tagasi ja sealtmaalt on seaduse muutmise protsessis osalenud palju erinevaid metsasektori huvigruppe. Esitati palju ettepanekuid ja seaduse muutmine oli arutlusel keskkonnaministri poolt moodustatud metsandusnõukogus. ELF kuulub nii metsasektori huvigruppide kui ka metsandusnõukogu liikmete hulka ning nende ettepanekud on samuti olnud ühisel arutelul.

Olulisemad murekohad
ELF-i pressiteate kohaselt soovitakse metsaseaduse muudatustega suurendada raiemahtusid, et rahuldada tööstuse vajadusi. Keskkonnaministeeriumi eesmärk ei ole rahuldada ainult sektori ühe osapoole huvisid. Seaduse muutmise eesmärgiks on luua erametsaomanikule paremad võimalused oma metsa majandamiseks. Metsa majandamiseks on metsaseaduse kohaselt metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja metsakaitse. Ei saa nõustuda väitega, et seaduse eelnõu ei soodustaks tasakaalustatud metsakasutust (sh püsimetsamajandus). Võrreldes kehtiva metsaseadusega ei loo eelnõu püsimetsanduse viljelemiseks erinevaid tingimusi. Võib öelda, et antud seaduse muudatus leevendab metsaomanikule seatud bürokraatiat, mitte ei suurenda raiemahtusid tööstuse tarbeks.

Teise murekohana on ELF välja toonud raievanuste väljaviimise Riigikogu pädevusest. Raievanused ei kao kuhugi ja need saavad olema kehtestatud metsa majandamise eeskirjas, mille muutmise korral läheb eeskiri suurele kooskõlastusringile täies mahus ehk kaasa saavad rääkida kõik ministeeriumid ja huvigrupid. Seetõttu ei ole keskkonnaministeeriumil kuidagi võimalik ainuisikuliselt raiemahtusid muuta.

Veel on küsimusi tekitanud metsakategooriate sh kaitsemetsade regulatsiooni välja jätmine  metsaseadusest. Metsakategooriatel metsaseaduses puudub tänaseks sisuline tähendus. Kui vaadata kehtivas seaduses toodud kaitsemetsa või hoiumetsa määratlust, siis tegemist on looduskaitseseaduse alusel määratud kaitse- või hoiualaga. Metsaga kaetud alasid võetakse ka edaspidi kaitse alla, aga seda läbi looduskaitseseaduse. Erinevate alade kasutamise piirangud võivad olla sätestatud ka teiste seadustega.

Maksupoliitika kujundamine on siiski eelkõige Rahandusministeeriumi pädevus ja seda ei reguleerida metsaseaduse muutmisega. Keskkonnaministeeriumil on siin toetav roll läbi võimalike ettepanekute väljatöötamise.

Seega saab öelda, et muretsemiseks pole põhjust. Metsade juurdekasv ületab oluliselt raiemahtusid ning metsaseaduse muutmise eelnõu ei ole toomas selles osas olulisi muutusi. Metsaseaduse muutmist on palju arutatud ja oleme veendunud, et koostöös erinevate huvigruppidega oleme jõudnud parimate võimalike lahendusteni.